Phoenix (kosmosesond)

Allikas: Vikipeedia
Phoenix (kosmosesond)
Phoenix on the Red Planet.jpg
Organisatsioon NASA
Alltöövõtjad Arizona Ülikool
Missioonitüüp maandur
Stardi aeg 4. august 2007
Kanderakett Delta II
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 17
Missiooni kestus 90 soli (planeeritud)
157 soli (tegelik)
Lõpetas tegevuse 2. november 2008
COSPAR ID 2007-034A
SATCAT 32003
Mass 350 kg
Võimsus 450 W
Maandus planeedile Marss
Maandumise kuupäev 25. mai 2008


Phoenix oli NASA kosmoseaparaat, mis laskus Marsile 25. mail 2008[1]. Teadlased otsisid Phoenixi seadmetega mikroobidele sobilikke keskkondi ja uurisid Marsi vee ajalugu. Projekt maksis 386 miljonit USA dollarit[2].

Phoenix oli kuues NASA jaam, mis sooritas eduka maandumise Marsi pinnale ja esimene, mis maandus Marsi polaaralale. Maandur täitis oma missiooni eesmärgid augustis 2008 ja insenerid said sellega viimast korda ühendust sama aasta 2. novembril, kui seadme päikesepaneelide efektiivsus oli algava Marsi talve tõttu langemas[3][4][5]. Kui piirkonnas algas taas suvi, proovisid insenerid seadmega uuesti ühendust võtta, kuid see ei õnnestunud[6]. NASA kuulutas missiooni lõppenuks 12. mail 2010 ja luges selle edukaks, sest kõik plaanitud eesmärgid olid täidetud[7].

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Missioonil oli kaks peamist eesmärki. Esimene oli Marsi vee geoloogilise ajaloo uurimine, et teha kindlaks kuidas minevikus kliima muutus ning teine eesmärk oli Marsi pinnase elukõlbulikkuse uurimine[8]. Phoenix oli seadmestatud uurima Marsi polaaralade geoloogilist ja võimalikku bioloogilist ajalugu. See oli NASA esimene missioon, mis kogus andmeid Marsi polaaralalt[9].

Phoenixi põhimissioon pidi kestma 90 soli ehk umbes 92 päeva, kuid maandur suutis oma planeeritud eluiga ületada umbes kahe kuu võrra, enne kui see lõpetas algava Marsi talve tõttu töö[10]. Teadlased lootsid, et Phoenix suudab Marsi talve osaliselt üle elada, et jälgida piirkonnas polaarjää tekkimist[11], kuid isegi siis poleks maandur madala temperatuuri ja jääga kattumise tõttu kevadeni vastu pidanud[12].

NASA otsustas Marsi polaaralale kulguri asemel saata sondi, sest:

  • kulud olid väiksemad, sest maandur taaskasutas varasematel missioonidel kasutatud seadmeid
  • Phoenixi uuritud piirkond oli üsna ühtlane ja seetõttu poleks vahemaade läbimine missioonile midagi juurde andnud
  • statsionaarse platvormi kasutamine võimaldas ehitada ja lisada missioonile rohkem seadmeid

Missiooni ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Phoenix 2006. aastal

2002. aastal leidis 2001 Mars Odyssey mõnedest Marsi piirkondadest vesinikku ning ainus usutav selgitus sellele oli jää leidumine pealispinna all[13][14]. Seetõttu eeldati missiooni rahastamisel, et see leiab Marsi polaaralalt jääd. Augustis 2003 valis NASA ettepanekute seast välja Arizona Ülikooli väljapakutud Phoenixi missiooni ning määras selle stardi 2007. aastale. NASA rahastas Phoenixi ehitust 325 miljoni dollariga ning see on Arizona Ülikooli ajaloo suurima eelarvega teadusprojekt.

Missioon sai nime mütoloogilise linnu fööniksi järgi, kes taassünnib oma tuhast. Phoenix sisaldas mitmeid varasemate missioonide jaoks ehitatud seadmeid ja näiteks maandur oli algselt ehitatud Mars Surveyor 2001 Landeri missiooni jaoks, mis tühistati 2000. aastal. Mitmed seadmed pärinesid nii Mars Surveyor 2001 Lander missioonilt, aga ka Marsile maandumise ajal kadunuks jäänud Mars Polar Landeri tarbeks ehitatute hulgast.

NASA andis Phoenixi missioonile lõpliku heakskiidu 2. juunil 2005[15].

Start[muuda | muuda lähteteksti]

Phoenix startis 4. augustil 2007, Cape Canaveralilt ning selle viis kosmosesse kanderakett Delta II[16]. Stardil probleeme ei tekkinud. Kuna Marsile lennuks sobiv stardiaken oli avatud 3. augustist kuni 24. augustini, tuli NASA-l lükata edasi teise missiooni, Dawni, start[17], mis startis septembris 2007, pärast Phoenixi starti[18].

Saabumine Marsile[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]