Mars Express
 Kunstniku kujutis Mars Expressist Marsi orbiidil | |
| Organisatsioon | ESA |
|---|---|
| Missioonitüüp | kosmosesond |
| Kaaslane | Marss |
| Orbiiti sisenemise aeg | 25. detsember 2003 |
| Stardi aeg | 2. juuni 2003 |
| Kanderakett | Soyuz-FG |
| Stardikompleks | Bajkongõri kosmodroom |
| COSPAR ID | 2003-022A |
| SATCAT | 27816 |
| Mass |
1,123 kg (stardil) 666 kg (orbitaal) |
| Võimsus | 460 W |
| Orbiidi elemendid | |
| Ekstsentrilisus | 86,3 kraadi |
| Inklinatsioon | 0,571 |
| Apogee | 10 107 km |
| Perigee | 298 km |
| Tiirlemisperiood | 7,5 h |
Mars Express on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marssi ja see on ESA esimene planeetidevaheline missioon[1][2]. "Express" viitas algselt kiirusele ja efektiivsusele, millega sond ehitati, kuid hiljem lisandus sellele ka aeg, millega sond jõudis Maalt Marsi orbiidile[3]. Sondi reisi Marsile lühendas tunduvalt asjaolu, et see startis ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus oli viimase 60 000 aasta väikseim.
Kosmosesond Mars Express koosneb kahest osast: satelliidist Mars Express ja maandurist Beagle 2, mis laskus Marsi pinnale detsembris 2003[4]. Maandur ei hakanud Marsi pinnal tööle, kuid satelliit on funktsioneerinud 2004. aasta algusest. Mars Express kaardistab Marsi pinda ja mineraale ning Marsi atmosfääri ringlust ja koostist[5].
Kuna sond on olnud oodatust tunduvalt töökindlam ja saadetud info väga väärtuslik, on ESA sondi missiooni pikendanud 6 korda ja see on NASA 2001 Mars Odyssey järel vanim teenistuses olev Marssi uuriv kosmosesond[6].