HiRISE
High Resolution Imaging Science Experiment (HiRISE) on Mars Reconnaissance Orbiteri (MRO) pardal olev kaamera, mille resolutsioon on 0,3 meetrit piksli kohta. See võimaldab HiRISE-i piltidel eristada alla meetri pikkuseid objekte. Kaamera ehitas Ball Aerospace & Technologies Corp.[1] ja see maksis 40 miljonit USA dollarit.
HiRISE-i abil on pildistatud mitmeid Marsi pinnal maandunud maandureid, automaatjaamu ja kulgureid, sealhulgas käimasolevaid Opportunity ja Curiosity missioone[2][3][4].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1980. aastate lõpus hakkas Ball Aerospace'i töötaja Alan Delamere plaanima Marsi kõrgresolutsioonilist pildistamist, mis on vajalik, et uurida Marsi pinda ja valmistuda Marsi pinnaseproovide Maale toomise missiooniks. 2001. aastal asus ta koostööle Arizona Ülikoolis töötava Alfred McEweniga, et teha MRO missiooni planeerivale NASA-le ettepanek paigutada kaamera MRO pardale. NASA nõustus ettepanekuga 9. novembril 2001[5].
Tellimus kaamera ehitamiseks anti Ball Aerospace'ile ja firma tarnis HiRISE-i NASA-le 6. detsembril 2004[6]. NASA paigutas kaamera seejärel MRO külge ja valmistas selle ette stardiks.
Mars Reconnaissance Orbiter startis Marsile 12. augustil 2005. Teel Marsile pildistas HiRISE mitu korda Kuud ja Kappa Crucist, et kaamerat kalibreerida ja valmistada seda ette Marsi pildistamiseks.
Mars Reconnaissance Orbiter jõudis Marsi orbiidile 10. märtsil 2006 ja HiRISE tegi esimesed fotod Marsist 24. märtsil. Pärast seda alustas MRO oma orbitaalperioodi lühendamiseks aeropidurdust ning järgmised kuus kuud oli kaamera välja lülitatud. HiRISE käivitati taas 27. septembril ja see tegi esimesed kõrgresolutsioonilised fotod Marsist 29. septembril.
6. oktoobril 2006 pildistas HiRISE esimest korda Victoria kraatrit, mida uurib ka kulgur Opportunity[7].
Veebruaris 2007 tuvastasid seitse sensorit kaamera kulumise ja avastasid, et üks infrapuna laineala on peaaegu täielikult degradeerunud ning teised lainealad on samuti märkimisväärselt kahjustatud. Insenerid asusid probleemi uurima ja avastasid, et probleemid infrapuna lainealadega kaovad, kui pildistamisel kasutatakse kõrgemaid temperatuure[8]. Märtsis oli degradeerumine stabiliseerunud, kuid probleemi põhjused polnud endiselt teada[9]. Kaamera tootja Ball Aerospace asus probleemi põhjuseid otsima ja avastas, et seda põhjustavad analoog-digitaalmuundurid (ADC) ja kaamera ADC-süsteemide projekteerimisvead. Probleem lahendati muundurite soojendamisega.
10. märtsil 2007 pöörati HiRISE Maa suunas ja see pildistas Maad ja Kuud 142 miljoni kilomeetri kauguselt. Täisresolutsiooniga värvilisel fotol oli Maa laius 90 pikslit ja Kuu laius 24 pikslit[10].
25. mail 2008 pildistas HiRISE Phoenixi maanduri laskumist Marsile ja MRO sai sellega esimeseks kosmosesondiks, mis on pildistanud teisele planeedile laskuvat missiooni selle maandumise ajal[11][12].
1. aprillil 2010 avaldas NASA HiWishi programmi raames esimesed fotod, mille sihtmärgid oli välja pakkunud avalikkus, kes saab HiWishi raames teha NASA-le ettepanekuid Marsil asuvate kohtade pildistamiseks. 2010. aastaks oli NASA pildistanud ühe protsendi Marsi pinnast[13] ja 2016. aastaks oli see number kasvanud 2,4 protsendini[14]. Kaamera ongi tegelikult projekteeritud pildistama võrdlemisi väikeseid alasid kõrgresolutsiooniliselt, sest teised seadmed on võimelised uurima suuremaid maa-alasid ja leidma HiRISE-ile selliseid sihtmärke nagu näiteks värsked meteoriidikraatrid.
Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
HiRISE on projekteeritud pildistama Marssi detailsemalt kui kunagi varem ja see on võimsaim kaamera, mis teise planeedi orbiidile on saadetud[15][16]. See on võimaldanud teadlastel Marsi pinda paremini uurida ja vaadata detailsemalt värskeid ja vanu kraatreid, kanaleid, tasandikke, võimalikke kunagisi järvi ja ookeane ning teisi Marsi pinnavorme.
Avalikkus saab HiWishi raames teha NASA-le ettepanekuid, mida HiRISE võiks pildistada. HiWishi ja avalikkuse enneolematult hea ligipääs kaamera tehtud fotodele on HiRISE-ile andnud hüüdnimeks "rahvakaamera". HiRISE-i fotosid saab vaadata ja alla laadida internetis või HiView tarkvaraga.
Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
HiRISE koosneb suurest peeglist ja suurest CCD-kaamerast, mis koos annavad resolutsiooniks 1 mikroradiaani, ehk 300 km kõrguselt tehtud piltidelt on eristatav kuni 30 cm suurune objekt. Kaamera pildistab värvispektri kolmes lainealas: 400–600 nm (sinine-roheline), 550–850 nm (punane) ja 800–1000 nm (lähiinfrapuna)[17].
HiRISE-i peegel on 50 cm laiune ja see on suurim optiline teleskoop, mis eales Maa orbiidist kaugemale on saadetud. Kaamera kaalub 64,2 kg[18].
Punased pildid on 6 km laiad ja teistes lainealades tehtud pildid on 1,2 kilomeetrit laiad. HiRISE-i pardaarvuti loeb saabuvat infot reaalajas ning pildi pikkust piirab ainult pardaarvuti mälu, mis on 28 GB[19]. Tavaliselt on ühe pildi maht 16,4 GB ja kõik pildid tihendatakse enne Maale saatmist 5 gigabaidini.
Tulevaste maandumispaikade kaardistamisel võib HiRISE teha topograafilisi fotosid, mille kõrguse täpsus on umbes 0,25 meetrit.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Ball Aerospace:High Resolution Imaging Science Experiment". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2017. Vaadatud 16. märtsil 2017.
- ↑ VOA:Mars Orbiter Photographs Old NASA Lander
- ↑ Scientific American:Lost Mars Lander Found in NASA Photos
- ↑ Universe Today:MRO Sees Opportunity on the Edge of Concepcion Crater (and more!)
- ↑ UA News:UA-Led Team's Ultra-High Resolution Camera Selected for 2005 Launch to Mars
- ↑ UA News:Ultra-sharp, Mars-Bound HiRISE Camera Delivered
- ↑ HiRISE OP Center:"Victoria Crater" at Meridiani Planum
- ↑ JPL:Spacecraft Set to Reach Milestone, Reports Technical Glitches
- ↑ New Scientist:Ailing Mars camera is stable – for now
- ↑ NASA:Earth and Moon as Seen from Mars
- ↑ "JPL Phoenix Mars Lander:Camera on Mars Orbiter Snaps Phoenix During Landing". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. jaanuar 2017. Vaadatud 17. märtsil 2017.
- ↑ Space.com:Mars Orbiter Catches Snapshot of Phoenix Probe's Landing
- ↑ "NASA:Microsoft and NASA Bring Mars Down to Earth Through the WorldWide Telescope". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2017. Vaadatud 17. märtsil 2017.
- ↑ UA News:HiRISE: 45,000 Mars Orbits and Counting
- ↑ Ars Technica:The most powerful camera in deep space just sent 1,000 more pics back to Earth
- ↑ Marsoweb:MRO HIGH RESOLUTION IMAGING SCIENCE EXPERIMENT (HIRISE): INSTRUMENT DEVELOPMENT
- ↑ HiRISE:HiRISE Instrument Components
- ↑ Mission to Mars : the HiRISE camera on-board MRO
- ↑ "Advanced Imaging Magazine:Imaging the Surface of Mars". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2017. Vaadatud 19. märtsil 2017.