Philolaos

Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; u 480...475 eKr – u 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka. Ta on Pythagorase ja Archytase kõrval üks tuntumaid pütaagorlasi.

Ta rääkis ja kirjutas dooria murdes.

Elulugu

Philolaose elust on vähe teada.

Diogenes Laertiose järgi on Philolaos pärit Krotonist. Tema sünnikohana on nimetatud ka Tarast (Tarentum) ja Herakleiat.

Ta kuulus pütaagorlaste ühendusse. Kui pütaagorlaste kokkusaamiskoht 454 eKr maha põletati, õnnestus tal Plutarchose andmetel põgeneda.

Oletused Philolaose sünni- ja surmaaja kohta lähtuvad tema teadaolevatest suhetest Sokratese-eelsete filosoofidega ning pütaagorlaste kokkusaamiskoha mahapõletamise ajast. Platoni dialoogist "Phaidon" ilmneb, et aastaks 399 eKr, mil dialoogi tegevus aset leiab, olid Simmias Teebast ja Kebes Teebas Philolaost kuulanud. Philolaos oli Sokratese ja Demokritose vanem kaasaegne, Empedoklese pisut noorem kaasaegne ning Elea Zenoni, Samose Melissose ja Thukydidese kaasaegne. Kõige selle põhjal oletatakse, et ta sündis umbes 480 eKr.

Allikate järgi oli Philolaos Demokritose sõber. Arvatakse, et ta oli üks Demokritose õpetajatest.

Mõne teate järgi oli Philolaos pagulane algul Lucanias ning seejärel Teebas, kus tema õpilaste seas olid Simmias ja Kebes. Enne Sokratese surma läks ta tagasi Itaaliasse, kus ta oli Archytase õpetaja.

Philolaos oli võib-olla seotud ka pütaagorlastest pagulastega Phleiusis.

Õpetus

Piirid ja piiritud

Philolaose väitel koosnevad kosmos ja kõik asjad kahte liiki asjadest: piiridest ja piiritutest.

Piiritutel ei ole mingit struktuuri ega kvantiteeti. Nende seas on elemendid maa, õhk, tuli ja vesi ning aeg ja ruum.

Piirid piiravad neid piirituid. Piiride seas on kujud ja muud struktureerivad printsiibid.

Harmoonia

Piirid ja piiritud ei ole ühendatud juhuslikult, vaid nad on omavahel sobivuses ehk harmoonias, mis on matemaatiliselt kirjeldatav.

Arvud on tunnetuse võti.

Üks pärineb korraga paaris- ja paaritust arvust, sest paaritule arvule liidetuna tekitab ta paarisarvu ja ümberpöördult.

Üks on alge (täiuslik). Paarisarv (ebatäiuslik) moodustas korrastatud maailma. "Harmoonia tuleneb alati vastanditest; ta on tegelikult paljude segu ja lahutatuid mõtleva ainsa mõtte ühtsus."

Philolaose põhinäide piiride ja piiritute harmoonia kohta on heliredel, kus helide piiritust piiravad täisarvude proportsioonid: oktav, kvint ja kvart on piiratud proportsioonidega vastavalt 2:1, 4:3 ja 3:2.

Kümme

Philolaos lähtus pütaagorlaste arvukontseptsioonist.

Ta rõhutas kümne tähtsust. Kümme on esimese nelja arvu summa, seega neljas kolmnurkarv, tetraktüs, suur, kõikvõimas, kõiketekitav. Ka pütaagorlaste suur vanne anti tetraktüse nimel.

Elemendid ja korrapärased kehad

Rhodose Eudemose sõnul avastas korrapärased hulktahukad Pythagoras; Empedokles oli esimene, kes rääkis neljast elemendist. Philolaos õpetas, et neli elementi vastavad neljale korrapärasele hulktahukale: tuli korrapärasele tetraeedrile, õhk korrapärasele oktaeedrile, vesi korrapärasele ikosaeedrile ja maa kuubile. Viies element eeter vastab korrapärasele dodekaeedrile.

Numeroloogiline kosmoloogia

Et maailma struktuuri määravad arvud, siis maailma tunnetamiseks on tarvis teada arve.

Philolaos oli esimene, kes õpetas, et Maa liigub. On ka arvatud, et see õpetus pärineb Pythagoraselt või Philolaosest nooremalt pütaagorlaselt Hiketaselt Sürakuusast.

Philolaose järgi liiguvad kinnistähtede sfäär, Merkuur, Veenus, Marss, Saturn, Jupiter, Päike, Kuu ja Maa ümber keskse tule (taevakehad liiguvad mööda ringjoonekujulisi orbiite). Keskne tuli on tema järgi maailma kolle (estia), Zeusi kodu ja jumalate ema. Nimi estia on seotud tule- ja koldejumalanna Hestia nimega. Et tema numeroloogiliste kaalutluste järgi pidi ümber keskse tule tiirlevaid kehi olema kümme, postuleeris ta kümnenda keha (Antichthon, Vastu-Maa) teisel pool keskset tuld. Vastu-Maad pole kunagi näha. Maa ja Päike on alati teineteise vastas. Hiljem võttis Philolaose ideed üle Herakleides Pontikos.

Keskse tule juures on tuli piiritu ja kosmose kese on piir.

On vaieldud selle üle, kas Philolaose kosmoloogia on müstiline või teaduslik.

Astronoomia

Maa pöörleb ümber oma telje või keskpunkti. See idee mõjutas Aristarchost Samoselt.

Mikołaj Kopernik mainib oma teoses "De revolutionibus", et Philolaos juba teadis, et Maa liigub ümber keskse tule.

Philolaos oletas, et Päike on klaasketas, mis peegeldab universumi valgust, mis lähtub kesksest tulest.

Sünoodilise kuu pikkus on Philolaose järgi 29 1/2 ööpäeva, kuuaasta pikkus 354 ööpäeva ja troopilise aasta pikkus 365 1/2 ööpäeva.

Philolaose astronoomiline teooria seletas üsna hästi Päikese liikumist ja päeva pikkuse muutumist aasta jooksul. Pole teada, kui täpne see vastavus teooriaga oli.

Inimene

Inimese sünd on analoogiline kosmose sünniga.

Loode koosneb kuumast, kohe pärast sündimist aga tõmbab ta sisse jahutavat hingus, nii nagu ka kosmos saab alguse keskse tule soojusest ning tõmbab siis sisse piiritu tühjuse ja aja hingust.

Raseduse pikkuseks on talle omistatud fragmendis märgitud seitse kuud ning seda on seostatud arvuga seitse.

Hingelistel võimetel on hierarhia, mille järgi saab eristada loomi taimedest ja inimest loomadest.

Nagu Parmenides, pidas Philolaoski arvatavasti hinge kehaliste osade "seguks ja harmooniaks". Samas rääkis ta ka hingest, kes on keha sees pagenduses.

Teos

Philolaos oli esimene pütaagorlane, kes kirjutas filosoofilise traktaadi ja avaldas selle. Traktaadi pealkiri oli "Peri physeōs" ("Loodusest") ning ta olevat koosnenud kolmest raamatust ("Maailmast", "Loodusest", "Hingest"). Arvatakse, et see esitas pütaagorlaste koolkonna vaateid.

Sellest on säilinud vaid katkendid filosoofide ja doksograafide teostes. talle on omistatud üle 20 katkendi, mille ehtsuse üle on vaieldud. Tänapäeval arvatakse ehtsateks 11 katkendit. Võltskatkendid on pärit teistest raamatutest, mida esitati tema teostena.

Platon kasutas Philolaose traktaati oma dialoogis "Timaios". Ka "Phileboses" toetub Platon Philolaose metafüüsikale. Speusippos kirjutas Philolaose teosest kokkuvõtte.

Aristoteles kasutas Philolaose teost ühe allikana pütaagorlaste vaadete esitamisel. Pole selge, kas Philolaos samastas asju arvudega, nagu Aristoteles pütaagorlastele omistas.

August Böckh avaldas 1819 raamatu "Die Lehren des Pythagoreers Philolaos nebst den Bruchstücken" ("Pütaagorlase Philolaose õpetused koos fragmentidega"). Aastal 1864 avaldas Schaarschmidt Bonnis raamatu "Die angebliche Schriftstellerei des Philolaos und die Bruchstücke der ihm zugeschriebenen Bücher" ("Philolaose väidetav kirjatöö ja talle omistatud raamatute fragmendid"), kus ta peab kõiki fragmente ebaehtsateks ja omistab nad kõik 1. või 2. sajandist eKr pärinevale raamatule.

Allikad

Diogenes Laertios

Diogenes Laertiose andmeid Philolaose kohta ei peeta kuigi usaldatavateks.

VIII raamat, 84–85
Φιλόλαος Κροτωνιάτης Πυθαγορικός. παρὰ τούτου Πλάτων ὠνήσασθαι τὰ βιβλία τὰ Πυθαγορικὰ Δίωνι γράφει.

I. Philolaos oli pärit Krotonist ja Pythagorase õpilane, Platon kirjutas Dionile, et ta just temalt ostaks Pythagorase raamatuid.

ἐτελεύτα δὲ νομισθεὶς ἐπιτίθεσθαι τυραννίδι. καὶ ἡμῶν ἐστιν εἰς αὐτόν·

II. Ja ta suri kahtlustatuna plaanis kukutada türannia; ja me kirjutasime tema kohta epigrammi:

τὴν ὑπόνοιαν πᾶσι μάλιστα λέγω θεραπεύειν·

εἰ γὰρ καὶ μὴ δρᾷς ἀλλὰ δοκεῖς, ἀτυχεῖς.

οὕτω καὶ Φιλόλαον ἀνεῖλε Κρότων ποτὲ πάτρη,

ὥς μιν ἔδοξε θέλειν δῶμα τύραννον ἔχειν.

"Ma ütlen, et kõik inimesed peaksid eelkõige hoiduma kahtlutuste eest. Sest kuigi oled süütu, kahtlustatuna oled õnnetu. Ja nii tappis Philolaose tema kodulinn Kroton, sest kiivad kodanikud arvasid, et tema maja reetis türanni ürituse."

Δοκεῖ δ' αὐτῷ πάντα ἀνάγκῃ καὶ ἁρμονίᾳ γίνεσθαι. καὶ τὴν γῆν κινεῖσθαι κατὰ κύκλον πρῶτον εἰπεῖν· οἱ δ' Ἱκέταν <τὸν> Συρακόσιόν φασιν.

III. Tema teooria oli, et kõige tekitajad olid harmoonia ja paratamatus. Ja ta oli esimene inimene, kes väitis, et Maa liigub ringi mööda; kuigi mõned omistavad selle printsiibi Hiketasele Sürakuusast.

Γέγραφε δὲ βιβλίον ἕν, ὅ φησιν Ἕρμιππος λέγειν τινὰ τῶν συγγραφέων Πλάτωνα τὸν φιλόσοφον παραγενόμενον εἰς Σικελίαν πρὸς Διονύσιον ὠνήσασθαι παρὰ τῶν συγγενῶν τοῦ Φιλολάου ἀργυρίου Ἀλεξανδρινῶν μνῶν τετταράκοντα καὶ ἐντεῦθεν μεταγεγραφέναι τὸν Τίμαιον. ἕτεροι δὲ λέγουσι τὸν Πλάτωνα λαβεῖν αὐτὰ παρὰ Διονυσίου παραιτησάμενον ἐκ τῆς φυλακῆς νεανίσκον ἀπηγμένον τῶν τοῦ Φιλολάου μαθητῶν.

Τοῦτόν φησι Δημήτριος ἐν Ὁμωνύμοις πρῶτον ἐκδοῦναι τῶν Πυθαγορικῶν <βιβλία καὶ ἐπιγράψαι> Περὶ φύσεως, ὧν ἀρχὴ ἥδε·

IV. Ta kirjutas ühe raamatu, mille kohta Hermippos teatab mingi tundmatu autori autoriteedile toetudes, et filosoof Platon ostis, kui ta oli Sitsiilias, (olles sinna tulnud Dionysiose õukonda) 40 Aleksandria hõbemiini eest, ning sellest raamatust ta kopeeris oma "Timaiose" jaoks. Aga teised ütlevad, et Platon sai selle kingituseks, olles saavutanud ühe Dionysiose poolt vahistatud noore mehe, Philolaose õpilase vabaduse. Demetrios ütleb oma raamatus nimekaimudest, et ta oli esimene pütaagorlastest, kes kirjutas traktaadi loodusfilosoofiast, ja see algab nii:

"ἁ φύσις δ' ἐν τῷ κόσμῳ ἁρμόχθη ἐξ ἀπείρων τε καὶ περαινόντων καὶ ὅλος <ὁ> κόσμος καὶ τὰ ἐν αὐτῷ πάντα."

"Loodus (physis) maailmakorras (kosmos) sobitati kokku piiritutest ja piiravatest, nii kogu maailmakord kui ka kõik selles." (Fragment 1: DK 44 B 1)

Platoni "Phaidon"

"Phaidonis" on mainitud Philolaose viibimist Kebese ja Simmiase kodulinnas Teebas ning tema ütlust, et ennast ei tohi tappa.

61d:
τί δέ, ὦ Κέβης; οὐκ ἀκηκόατε σύ τε καὶ Σιμμίας περὶ τῶν τοιούτων Φιλολάῳ συγγεγονότες;
Mis, Kebes? Kas sina ja Simmias ei kuulnud säärastest asjust Philolaosega vesteldes?
οὐδέν γε σαφές, ὦ Σώκρατες.
Igatahes ei midagi selget, Sokrates.
61e
κατὰ τί δὴ οὖν ποτε οὔ φασι θεμιτὸν εἶναι αὐτὸν ἑαυτὸν ἀποκτεινύναι, ὦ Σώκρατες; ἤδη γὰρ ἔγωγε, ὅπερ νυνδὴ σὺ ἤρου, καὶ Φιλολάου ἤκουσα, ὅτε παρ᾽ ἡμῖν διῃτᾶτο, ἤδη δὲ καὶ ἄλλων τινῶν, ὡς οὐ δέοι τοῦτο ποιεῖν:
Miks siis üldse öeldakse, et ei ole seaduslik iseenast tappa, Sokrates? Sinu äsjase küsimuse kohta olen mina kuulnud nii Philolaoselt, kui ta meie juures peatus, kui ka mõnelt teiselt, et seda ei tohi teha.

Kirjandus

• August Böckh. Die Lehren des Pythagoreers Philolaos nebst den Bruchstücken, Berliin 1819.
• Schaarschmidt. Die angebliche Schriftstellerei des Philolaos und die Bruchstücke der ihm zugeschriebenen Bücher, Bonn 1864.
• Ivan Gobry. Pythagore ou la naissance de la philosophie, Pariis 1973.
• Filolaos. Fragmentit, 2006 (soome keeles).

Välislingid

• Carl Huffman: Artikkel "Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias" (inglise keeles)
• Diogenes Laertiose algteksti allikas