Pedassaar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pedassaar
Pedassaare liivsäär
Pedassaare liivsäär
Ümbritseb Kolga laht
Koordinaadid 59° 30′ 51″ N, 25° 22′ 30″ E
Pindala 90 ha[1]
Rannajoone pikkus 5,14 km
Kõrgeim koht
13 m üle merepinna
Elanikke
(asustamata)
Eesti Pedassaar.png

Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes. Saar asub rannikust kilomeetri kaugusel ja kuulub Harju maakonda Kuusalu valda Salmistu külla. Salmistu sadamast on võimalik ka saarele pääseda.

Pedassaar – vaade Landvaotsa rändrahnudele
Pedassaar – Landvaotsa liivakivastangu all

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pedassaar on Kolga lahe kõrgeim ja vanim saar, mis kerkis veepinnale ligi 4000 aastat tagasi. Saart lahutab mandrist vaid kilomeetri laiune väin.

Saar on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, saare põhjarannikul eenduvad kaks poolsaart.

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Pedassaar – põhjaosa rannik

Saare rannad on väga eriilmelised. Landvaotsa astangueelne rand on lai ja tasane, mille jalamit murrutab lainetus kõrge veeseisu ja tugeva tuule puhul. Astang madaldub saare kirdeosas nelja meetrini. Ulguotsa randa ja rannanõlva katab tihe munakividest vöönd. Saare idarand on liigestatud väikeste rändrahnurohkete lahtede ja neemedega.

Saare läänerannik on järsk, loodeosas asub 8–10 m kõrgune Landvaotsa liivakiviastang, mille läheduses meres on kaks rändrahnu (Landvaotsa I ja II). Edelakaldal on kaunis liivarand, kus kallas järsult sügavneb. Kolme meetri kaugusel veepiirist on sügavus juba üle kahe meetri. Veel paar meetrit edasi on sügavus peaaegu 14 meetrit. Saarel ei ole seetõttu sadamat, järsk veealuste kivideta kallas võimaldab randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Pedassaar – saare kirdeots

Pedassaarel on tuvastatud 160 liiki soontaimi. Saarel kasvab rand-seahernest ja öövilget.

Saare metsad, kus valdavad erivanuselised liigivaesed nõmme- ja palumetsad, on tulekahjude läbi korduvalt kannatanud. Viimati põles mets saare lõunaosas 19531954. Suuremat osa saarest katab männimets, mis istutati siia 19571965. Saare põhjaosa valgusküllase männiku all, mere vahetus läheduses esineb kukemarjanõmmesid.

Saare edela- ja lääneosas esineb kitsas järsunõlvaline liivarand, mida iseloomustavad liiv-vareskaera-merihumuri kooslused. Rannakooslustele järgnevad sageli kaunite roosade õite ja punaste viljadega kurdlehise kibuvitsa põõsastikud. [2]

Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]

Saarel on tuvastatud 17 liiki linde. Liivakivi astangus pesitseb kaldapääsuke.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Saarel elab metskitsi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Landvaotsa hiidrahnud

Pedassaar (Pöddar ehk Pöddre Sahr) esineb juba 1693. aastast pärineval Axel Holmi kaardil. Saare nime on seostatud seal kasvavate mändidega (pedajas = mänd). Kirjanduses esinevad ka "Pädasaar" ja "Peedusaar".

Varasemad teated saare asukatest pärinevad 1818. aasta lõpust, mil saarele kolis Rammu juurtega Tõnno Klamas Salmistust. 19. sajandi alguses rajati saarele metsavahikoht. Saarel on peetud lühiajaliselt kõrtsi ning siin on asunud piirivalve kordon. Saare idakaldale on Riigimetsa Majandamise Keskus rajanud matkajate tarvis metsamaja ning läänekaldale varikatusega lõkkekoht. Viimase juures algab ka 4 km pikkune vaheldusrikas Pedassaare loodusrada.

Pedassaar
Suurenda
Pedassaar

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pedassaar Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 11. augustil 2019.
  2. Mart Reimann: Kolga lahe väikesaared. Eesti Loodus 2005/5.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andres Tõnisson: "Kolga lahe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020."