Pedassaar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pedassaar
Pedassaare liivsäär
Pedassaare liivsäär
Ümbritseb Kolga laht
Koordinaadid 59° 30′ 51″ N, 25° 22′ 30″ E
Pindala 86 ha
Kõrgeim koht 13 m üle merepinna
Elanikke (asustamata)
Eesti Pedassaar.png

Pedassaar on saar Põhja-Eestis Kolga lahes.

Saar asub mandrist umbes kilomeetri kaugusel ja kuulub Salmistu külla. Salmistu sadamast on võimalik ka saarele pääseda.

Pedassaar - põhjaosa rannik
Landvaotsa hiidrahnud
Pedassaar - saare kirdeots
Pedassaar - vaade Landvaotsa rändrahnudele
Pedassaar - Landvaotsa liivakivastangu all

0,86 km² suurune saar on püsiasustuseta, kaetud männimetsaga. Pedassaare huvitavamaks vaatamisväärsuseks on loodetipus asuv 8–10 m kõrgune Landvaotsa liivakiviastang, mille läheduses madalad meres on kaks hiidrahnu (Landvaotsa I ja II). Edelakaldal on kaunis liivarand, kus kallas järsult sügavneb. Kolme meetri kaugusel veepiirist on sügavus juba üle kahe meetri. Veel paar meetrit edasi on sügavus peaaegu 14 meetrit. Saarel ei ole seetõttu sadamat, järsk veealuste kivideta kallas võimaldab randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel. Pedassaare metsad, kus valdavad erivanuselised liigivaesed nõmme- ja palumetsad, on tulekahjude läbi korduvalt kannatanud, viimati põles mets saare lõunaosas 1950.-ndatel aastatel. Suuremat osa saarest katab männimets, mis istutati siia 1957.–1965. aastal. Saare põhjaosa valgusküllase männiku all, mere vahetus läheduses esineb kukemarjanõmmesid, loodeosa vanemas rannamännikus Landvaotsal leideb Põhja-Eesti üht tavalisemat käpalist: öövilget. Siin liivakivi astangus pesitseb ka saare arvukam värvuline – kaldapääsuke. Saare rannad on väga eriilmelised. Landvaotsa astangueelne rand on suhteliselt lai ja tasane, mille jalamit murrutab lainetus kõrge veeseisu ja tugeva tuule puhul. Astang madaldub saare kirdeosas nelja meetrini. Ulguotsa randa ja rannanõlva katab tihe munakatest vöönd. Saare idarand on liigestatud väikeste rändrahnurohkete lahtede ja neemedega. Saare edela- ja lääneosas esineb kitsas järsunõlvaline liivarand, mida iseloomustavad liiv-vareskaera-merihumuri kooslused. Rannakooslustele järgnevad sageli kaunite roosade õite ja punaste viljadega kurdlehise roosi põõsastikud. Pedassaar (Pöddar ehk Pöddre Sahr) esineb juba 1693. aastast pärineval Axel Holmi kaardil. Saare nime on seostatud seal kasvavate mändidega (pedajas – mänd). Kirjanduses esinevad ka Pädasaar ja Peedusaar. Esimesed teated saare asukatest pärinevad 1818. aasta lõpust, mil saarele kolis priimees Rammu juurtega Tõnno Klamas Salmistust. 19. sajandi alguses rajati saarele metsavahikoht. Saarel on peetud lühiajaliselt kõrtsi ning siin on asunud piirivalve kordon. Pedassaar on Kolga lahe kõrgeim ja vanim saar, mis kerkis veepinnale ligi 4000 aastat tagasi. Saart lahutab mandrist vaid kilomeetri laiune veeriba. Saare idakaldale on RMK rajanud matkajate tarvis metsamaja ning läänekaldale varikatusega lõkkekoht. Viimase juures algab ka 4 km pikkune vaheldusrikas Pedassaare loodusrada.

Pedassaar
Suurenda
Pedassaar