Salmistu

Allikas: Vikipeedia
Salmistu

Elanikke: 106 (31.12.2011)[1]

EHAKi kood: 7390
Koordinaadid: 59° 30′ N, 25° 23′ Ekoordinaadid: 59° 30′ N, 25° 23′ E
Salmistu (Eesti)
Salmistu
Salmistu paadisadam
Foto: Ave Maria Mõistlik, 18. oktoober 2008

Salmistu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Salmistu on kaunis ja rahulik rannaküla ja suvituskoht.

Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etAt char.svgwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: Geoaarde koduleht

Esmakordselt on Salmistut mainitud 1455. aastal tekstiga „hillige holt under salme“ („püha metsasalu salme all"). Ilmselt viidatakse küla kõrval asuvale pühale hiiepaigale, mida kutsuti Salmeks. 16. sajandil oli Salmistu lähikülade (Valkla, Kiiu, Kuusalu) elanike väikese sadamaga kalastuspaik, kus puutusid kokku Kiiu ja Valkla mõisa maad. 17. sajandil oli Salmistul (Zalmes) 14 talukohta (peret), 20. sajandil elas seal 37 peret. 20. sajandil kujunes Salmistust ka suvituskoht põhiliselt tallinlastele.

1941. aasta juulis randus Salmistu sadamas Soome mereväe vahilaevadel esimene Erna grupp (38 meest ja 4 ohvitseri), kes liikus varjatult Kautla suunas. Selle sündmuse jäädvustamiseks peeti aastail 1994-2011 ka sõjalis-sportlikku võistlust Erna retke, kus osalevad meeskonnad maabusid kõigepealt laevadelt kummipaatidega Salmistu rannale ning liikusid sealt edasi umbes 150 km mööda maad, lahendades erinevaid sõjalis-sportlikke ülesandeid. Erna retke on peetud ka üheks pikemaks ja raskemaks militaarvõistluseks maailmas. 2012. aastal otsustati võistlust sellisel kujul enam mitte korraldada, sest selle marsruudid olid end Eesti võistkondade jaoks ammendanud.

Nõukogude perioodil kuulus Salmistu koos Pedassaarega rangesse piiritsooni, kus merel käimine oli piiratud ja pärast päikeseloojangut oli rannas viibimine keelatud. Sügav Kolga laht oli ka allveelaevade peatuskohaks. Sellele vaatamata rajati Salmistule Tallinna ja Kuusalu ettevõtete puhkebaase, sh aiandusühistud Laane ja Pedassaare.

Käesoleval ajal elab Salmistul talvisel perioodil ligikaudu 100 inimest, suvel 2-3 korda rohkem. Lisaks eelmainitud suvilakooperatiividele on küla laienenud Kuusalu poole, kuhu on loodud uusi elamupiirkondi, nt Klaukse, Väljajüri, Kuusiku jt.

Päikeseloojang Salmistu rannas

Salmistu on tuntud eelkõige oma ilusate randade poolest. Peamiselt tuntakse Salmistu sadamaranda, kus on sadamakai, rannakiosk ja vaatetorn. Sadam teenindab kalalaevu ja väiksemaid veesõidukeid. Sadamast saab tellida paate Pedassaarele sõiduks, rannas toimuvad suviti mitmesugused üritused. Sadama parkla on vastavalt ilmale jm teguritele aeg-ajalt tasuline. Rannas on mõnus ujuda, sest vesi läheb ruttu sügavaks. Ranna teises otsas ehk Valkla rannas asub Valkla merekeskus, mis korraldab nt süstamatke Pedassaarele ja teistele Kolga lahe saartele. Lisaks sadamarannale asub Salmistul Vana rannaküla alal teinegi rand – laiurand/madal rand, kus on madal vesi ning luide. Kunagi oli rannal mitu pikka luidet, mida mööda oli võimalik jalgsi Pedassaarele minna. Tänapäeval seda kindlasti proovida ei tohiks: meri on aja jooksul muutunud ning vesi tõusnud, ka luited on suures osas vee all ning neist kahele poole jäävad Kolga lahe sügavaimad kohad. Sel teekonnal on uppunud juba 5 inimest. Laiu rannast on Pedassaarele umbes 1,5 km. Madala vee tõttu eelistavad seda randa väikeste lastega pered, kuid ka lohesurfarid. Madalasse randa autoga sõita ei saa, sinna viib vaid jalgtee.

Salmistul paikneb ka majutus- ja toitlustuskoht Salme Villa, varasemate nimedega Okasroosike ning Okka kõrts. Nõukogude ajal tegutses Suurekivi Hostel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14.07.2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]