Paabel

See artikkel räägib Piiblis mainitud kohast; filmi kohta vaata artiklit Paabel (film); ansambli kohta vaata artiklit Paabel (ansambel); ajaloolise linna kohta vaata artiklit Babülon.

Paabel on Piiblis kirjeldatud linn muistses Mesopotaamias, mida ajaloolises kontekstis teatakse kui Babüloni.

Paabel piiblitraditsioonis

Piiblilegendi järgi rajas Paabeli linna Sinearimaale Eufrati jõe äärde pärast veeuputust vägev kütt Nimrod. Hiljem sai sellest Paabelimaa pealinn.

Kui Paabeli riik võimsaks sai, muutusid selle elanikud uhkeks ning otsustasid ehitada taevasse ulatuva Paabeli torni. Seepeale segas Jumal ehitajate keeled, nii et need ühel päeval järsku enam üksteist ei mõistnud ning läksid laiali, jättes torniehituse katki; varem olid kõik kõnelnud sama keelt. Sellest loost pärineb kõnekujund paabeli segadus.

Hilisemal ajal oli Paabel Piibli järgi koht, kuhu Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II küüditas osa alistatud juute. Seal elatud aega küüditamisest kuni selleni, kui juutidel lubati taas kodumaale naasta, kutsutakse Paabeli vangipõlveks.

Uue Testamendi traditsioonis tuntakse Paabelit kui maailmalinna, mis on moraalse allakäigu ja jumalavallatuse sümbol. Johannese ilmutusraamatus ja teistes sarnastes teostes ennustatakse sellele korduvalt hukku; Ilmutusraamatus sümboliseerib Paabelit naine, niinimetatud Paabeli hoor.

Etümoloogia

Nimi Paabel on eesti keelde mugandatud versioon heebrea nimest בָּבֶל (Babel). 1. Moosese raamatus (1Mo 11:9) tõlgendatakse nime Babel tulenevat verbist בלבל (bilbél), "segama", viidates keelte segamise loole.

Tegelikult pärineb heebrea nimi omakorda Babüloni akadikeelsest nimest Bab-ili. Seda tõlgendati juba Babüloonias kui "jumalate väravat", ent tõenäoliselt on see siiski rahvaetümoloogia. Nime algne tähendus ja päritolu on teadmata.

Ajalooline taust

Lisaks Babülonile on ka teistel legendi elementidel ajalooline tagapõhi. Sinearimaad tuntakse tänapäeva ajalookirjanduses Sumeri nime all, seal paiknes üks maailma vanemaid tsivilisatsioone. Nimrodit seostatakse tihti Mesopotaamia jumala Ninurtaga, ehkki on ka teisi päritoluteooriaid (nt Uruki kuningas Enmerkar). Paabeli torni motiivi aluseks on arvatavasti mesopotaamlaste traditsioon rajada linnadesse suuri astmiktempleid tsikuraate, konkreetsemalt Babüloni tsikuraat Etemenanki.

Juudid olid tõepoolest üks rahvastest, keda Uus-Assüüria riigis ühest paigast teise asustati. See riikliku poliitika võte pidi aitama vallutatud alasid rahustada ja impeeriumi valitsusstruktuurile allutada. Kuningas Nebukadnetsari algne nimi oli Nabu-kudurru-ussur.

Paabel tänapäeva kultuuris

Kuna Piibel kuulub Euroopa kirjanduse kaanonisse, on sealsed motiivid andnud pikka aega ainest kõigile Euroopa kultuuri valdkondadele. Paabeli legendid on leidnud kajastust kirjanduses, kunstis, filmis jm.

Paabeli torni on kujutanud näiteks Pieter Brueghel vanem, Lucas van Valckenborch ja M. C. Escher.

Ulmeseriaalile "Babylon 5" nime andnud fiktiivne kosmosejaam Babylon 5 sai nime Paabeli eeskujul, kuna oli mõeldud eri tsivilisatsioonide kohtumispaigaks, kus segunevad rassid, kultuurid ja keeled.

Eesti kirjanduses on Paabeli võtnud enda linnmaailma aluskujundiks ja nimeks Olev Remsu romaanis "Kurbmäng Paabelis". Keeltesegamise lugu on tõlgendanud Enn Kasak romaanis "Vaba pattulangemise seadus".

Nimi Paabel eesti keeles

Tänu nimekuju Paabel juurdumisele eesti piiblikeele traditsioonis kasutavad mõned teoloogid seda tänini ka ajaloolise Babüloni kohta. Seesugune nimekasutus pole siiski kirjakeeles üldlevinud ega normeeritud.

Nime Paabel Babüloni ja nime Paabelimaa seda ümbritseva ala kohta tarvitasid näiteks "Piiblientsüklopeedia" (1996) ja "Piibliatlas" (1994, 4 kaarti, lk 18-19), samuti Uku Masing oma käsikirjalises loengukonspektis "Iisraeli rahva ajalugu".

Välislingid