P2X7

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

P2X7 ehk P2X7 retseptorid (ka P2X7R; varasem nimetus P2Z) on paljude loomade rakumembraani läbivad ioonkanalid ja rakkude sees toimivad valgud, millel on mitmeid funktsioone.

P2X7 loodusliku ligandi ja retseptorite avanemise regulaatorina toimib ATP.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Need retseptrid liigitatakse P2 retseptorite hulka P2X retseptorite alatüübina.

Ekspressioon[muuda | muuda lähteteksti]

Retseptorit on tuvastatud kesknärvisüsteemis[1] ja perifeerses närvisüsteemis, mikrogliia rakkudes, endomeetriumis ja võrkkestas.

P2X7 retseptorit ekspresseerivad immuunrakud, nagu leukotsüüdid, makrofaagid, ja tüümuse rakud - tümotsüüdid jt, ja põletikurakud.

Stimulatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et selle pikemajaline või korduv stimulatsioon ATPga võib viia mitteselektiivsete pooride tekkele rakumembraanis.

ATP stimulatsioonile järgneb Ca2+- ja Na+-ioonide sisenemine raku tsütoplasmasse ja K+-ioonide väljumine.[2]

Arvatakse, et P2X7 retseptorite aktivatsioon võib inimestel abiks olla mükobakterite perekond (bioloogia) perekonda liigitatud bakteri tuberkuloosi mükobakteri tapmisel[3] ja takistada HeLa rakuliini uuringutes ja hiirte eksperimentaalse nakatamise kohaselt klamüüdianakkuse levikut[4].

Füsioloogiline roll[muuda | muuda lähteteksti]

Selle molekuli füsioloogiline roll on teadmata. Arvatakse, et P2X7 osaleb ATP vahendatud tsütotoksilises raku surmas, immuun- ja põletikureaktsioonides.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lord B, Aluisio L, Shoblock JR, Neff RA, Varlinskaya EI, Ceusters M, Lovenberg TW, Carruthers N, Bonaventure P, Letavic MA, Deak T, Drinkenburg W, Bhattacharya A., Pharmacology of a novel central nervous system-penetrant P2X7 antagonist JNJ-42253432., J Pharmacol Exp Ther. detsember 2014 ;351(3):628-41. doi:10.1124/jpet.114.218487., veebiversioon (vaadatud 25.02.2015)(inglise keeles)
  2. Chen L, Brosnan CF., Regulation of immune response by P2X7 receptor., Crit Rev Immunol. 2006;26(6):499-513., PMID 17341191, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)
  3. David J. Kusner, ja Juan Adams, ATP-Induced Killing of Virulent Mycobacterium tuberculosis Within Human Macrophages Requires Phospholipase D1, The Journal of Immunology, 1. jaanuar, 2000, 164. väljaanne, nr 1, lk 379-388, doi: 10.4049/jimmunol.164.1.379, veebiversioon (vaadatud 25.02.2015)(inglise keeles)
  4. Toni Darville, Lynn Welter-Stahl, Cristiane Cruz, Ali Abdul, Sater, Charles W. Andrews, Jr. ja David M. Ojcius, Effect of the Purinergic Receptor P2X7 on Chlamydia Infection in Cervical Epithelial Cells and Vaginally Infected Mice, J Immunol 2007; 179:3707-3714; doi: 10.4049/jimmunol.179.6.3707, veebiversioon (vaadatud 25.02.2015)(inglise keeles)
  5. Di Virgilio F, The P2Z purinoceptor: an intriguing role in immunity, inflammation and cell death., Immunol Today., november 1995;16(11):524-8., veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]