Katrin Sak
Katrin Sak | |
---|---|
![]() Katrin Sak 2018. aastal | |
Sündinud | 24. veebruar 1975 |
Haridus | B.Sc., M.Sc., Ph.D., Dip.Nut.Med. |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusala(d) | fütokemikaalide vähivastane toime |
Tuntumad tööd |
Teosed: "Flavonoids in the Fight against Upper Gastrointestinal Tract Cancers" (2018) "Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019) "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy" (2019) |
Tunnustus | Loend... |
Katrin Sak (sündinud 24. veebruaril 1975 Viljandis) on eesti biokeemik, vabakutseline teadlane.
Tema tähtsaimad teosed on "Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019) ja "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021).
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Katrin Sak lõpetas 1993. aastal Viljandi 5. Keskkooli (hõbemedaliga), 1996. aastal Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna bakalaureuseõppe (B.Sc., cum laude) ning sai 1997. aastal samas magistrikraadi bioorgaanilise keemia erialal (M.Sc., cum laude). 2001. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal väitekirjaga "Some Aspects of Ligand Specificity of P2Y Receptors" (Ph.D.).
Kraadiõpingute vältel täiendas Katrin Sak end Uppsala Ülikoolis Rootsis (1995, 4 kuud; 1998, 9 kuud), keemilise füüsika instituudis "Rocasolano" C.S.I.C. Madridis Hispaanias (1996, 4 kuud) ja Kuopio Ülikoolis Soomes (1997, 4 kuud). Aastatel 2001–2004 oli ta järeldoktorantuuris Brüsseli Vaba Ülikooli Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudis Belgias, 2005. aastal Alexander von Humboldti fondi stipendiaat Leipzigi Ülikoolis Saksamaal ning 2011–2012 õppis ta Austraalia Tervisekoolis, omandades Post-Graduate Diploma toitumisonkoloogia erialal (Dip.Nut.Med.).
Teadustegevuse põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]
Katrin Sak on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, tõenduspõhise ja komplementaarse distsipliini, toitumisonkoloogia (nutritional oncology), eestvedaja Eestis. Tema peamised uurimisvaldkonnad on:
- looduslike ja semisünteetiliste flavonoidide vähivastased toimed erinevates eksperimentaalsetes mudelsüsteemides, reguleeritud raku signaalikaskaadid ja seonduvad molekulaarsed mehhanismid
- taimedes leiduvate flavonoidide biokonversioon inimorganismis, vastava ainevahetuse tulemusena tekkinud erinevate metaboliitide bioaktiivsus
- taimses toidus sisalduvate flavonoidide vastastikmõjud traditsiooniliste vähiravi meetoditega, sealhulgas erinevate tsütotoksiliste keemiaravimitega ja kiiritusraviga
Loometöö[muuda | muuda lähteteksti]
Katrin Sak on nelja mahuka rahvusvahelise monograafia, arvukate erialakogumike peatükkide (Academic Press, Springer) ning üle 90 eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud artikli autor. Lisaks on ta avaldanud kolm eestikeelset raamatut ja on peaaegu 200 eestikeelse teadust populariseeriva kirjutise autor.
Rahvusvahelised monograafiad[muuda | muuda lähteteksti]
- "Flavonoids in the Fight against Upper Gastrointestinal Tract Cancers". Nova Science Publishers Inc. New York 2018. 331 lk
- "Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients". Nova Science Publishers Inc. New York 2019. 428 lk
- "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy". Nova Science Publishers Inc. New York 2019. 146 lk
- "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment". Nova Science Publishers Inc. New York 2021. 385 lk
Populaarteaduslikud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu". Kodutohtri raamat, Ühinenud Ajakirjad. Tallinn 2013. 240 lk
Olulisemaid eelretsenseeritud teadusartikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- Chemotherapy and dietary phytochemical agents. Chemother Res Pract 2012; 2012: 282570
- Site-specific anticancer effects of dietary flavonoid quercetin. Nutr Cancer 2014; 66: 177–193
- Cytotoxicity of dietary flavonoids on different human cancer types. Pharmacogn Rev 2014; 8: 122–146
- The Val158Met polymorphism in COMT gene and cancer risk: Role of endogenous and exogenous catechols. Drug Metab Rev 2017; 49: 56–83
- Anticancer action of sulfated flavonoids as phase II metabolites (Chapter 6). In: Grumezescu AM, Holban AM, eds. Handbook of Food Bioengineering. Food Bioconversion, Vol. 2. Academic Press 2017, pp. 207–236
- Intake of individual flavonoids and risk of carcinogenesis: Overview of epidemiological evidence. Nutr Cancer 2017; 69: 1119–1150
- A Hypothetical approach on gender differences in cancer diagnosis. J Transl Int Med 2019; 7: 90–92
- Radiosensitizing potential of curcumin in different cancer models. Nutr Cancer 2020; 72: 1276-1289
- Role of semisynthetic flavonoids on cytotoxic chemotherapy - Dual benefit to cancer patients? (Chapter 46). In: Patel VB, Preedy VR, eds. Toxicology. Oxidative Stress and Dietary Antioxidants, Part II. Academic Press 2021, pp. 479-490
Olulisemaid populaarteaduslikke kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]
- Head ja halvad suguhormoonid. Horisont 2006; 5: 10-15.
- Kuhu ulatuvad vähi juured. Kodutohter 2011; 10: 70–71
- Et vähkkasvaja ei haaraks ohje. Kodutohter 2012; 5: 46–48
- Elule aastaid ja aastatele elu. Kodutohter 2012; 8: 25–27
- Vähk kui metaboolne haigus ehk Otto Warburgi jälgedes. Fookuses Meditsiin 2013; 3: 6–9
- Müstika piirimail ehk sissevaade vähkkasvaja olemusse. Horisont 2013; 4: 36–42
- Kurja kasvaja peletuseks. 1 osa Eelsoodumus ei määra veel saatust. Kodutohter 2014; 7: 28–30
- Kurja kasvaja peletuseks. 2 osa Loodus pakub lahkesti oma abi. Kodutohter 2014; 8: 20–22
- Kurja kasvaja peletuseks. 3 osa Teadliku toiduga sõrad vähi vastu. Kodutohter 2014; 9: 26–28
Stipendiumid ja tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1996 – kolmas koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi korraldatud üliõpilaste teadus- ja loometööde 1996. aasta üleriigilisel konkursil
- 1998 – Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni stipendium
- 1998 – Põhjamaade Ministrite Nõukogu Rootsi Instituudi stipendium
- 1999 – Ameerikas asuva Eesti Üliõpilaste Fondi stipendium
- 1999 – Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni sõidugrant
- 2000 – Esimene koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil
- 2001 – Belgia Teadusfondi (FNRS) stipendium
- 2001 – Inimese Puriinide ja Pürimidiinide Metabolismi Uurimise Euroopa Ühingu noorteadlase preemia
- 2000, 2001 – Euroopa Biokeemiaseltsi sõidugrandid
- 2001 – Salme ja Aleksander Mathieseni Fondi stipendium
- 2002–2004 – Euroopa Komisjoni Marie Curie individuaalstipendium
- 2005 – Alexander von Humboldti Fondi stipendium
- 2014 – teine koht 2013. aasta parimate eesti autorite raamatute konkursil käsiraamatute kategoorias raamatu "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" eest
- 2001, 2011, 2016 – stipendiumid Tartu Kultuurkapitalilt
- 2017 – Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ema Aita Sak on saksa filoloog, isa Toivo Sak (1941-2005) oli ajaloolane (aastatel 1982-1991 Viljandi Muuseumi direktor). Emapoolne vanaisa Hermann Loova (1919-2001) oli tuntud eesti maadleja, maadlustreener ja -kohtunik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- Katrin Sak, M.Sc., Ph.D., Dip.Nut.Med. is an Estonian scientist
- Kliinikumi teadustöö preemia pälvis Katrin Sak, 27. oktoober 2017