Kuri Kristuse Taevaminemise kirik

Kuri Kristuse Taevaminemise kirik (varasema nimega ka Pühalepa Kristuse Taevaminemise kirik ehk Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik^[viide?]) on õigeusu kirik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kuri külas.

Pühalepa-Kuri kirik (vene k. Пюхалепская Вознесенская церковь) ehitati aastatel 1888–1891 tüüpprojekti järgi.

19. sajandi lõpus jõudis usuvahetusliikumisega Hiiumaale õigeusk. Kuris toimusid esimesed salvimised 1885. aasta veebruari alguses Suursadamas, kus Pühalepa kihelkonna esimesi elanikke võttis õigeusku vastu Haapsalu preester Anton Orgussaar, salvides kolme päevaga 127 inimest, nende hulgas ka tulevased preestrid Konstantin Kokla ja Matvei Ollmanni. Orgussaar kinnitati Pühalepa-Kuri koguduse preestriks 5. oktoobril 1885. Tema teenistuse ajal toimus piirkonnas suur usuvahetus – ainuüksi aastatel 1885–1887 läks Pühalepa luteri kogudusest õigeusku üle 1023 inimest.

Preester Anton Orgussaar teenis kogudust kuni 1894. aasta lõpuni. Orgussaare lahkudes jäi kogudus Suislepa psalmilaulja Joann Teissi hooldada. 1896. aasta aprillis sai kogudus endale preestriks Riia Peeter-Pauli kiriku psalmilaulja Mihhail Põrki. Aastatel 1904–1913 teenis kogudust preester Jakob Jannsen. 1913. aastal oli koguduses 1600 liiget. Samal aastal pühitseti Pühalepa-Kuri preestriks Võru Suurkannataja Ekaterina kiriku diakon Peeter Põhonin, kes hooldas kogudust kuni 1916. aastani. 1916. aasta 21. maist kuni 1918. aasta 21. novembrini oli koguduse preester endine Pühalepa kihelkonnakooli õpetaja ja psalmilaulja ning Kõrgessaare-Puski kiriku preester Jakob Mutt. Mutt evakueeriti Vene sõjaväe korraldusel juba 1917. aasta oktoobri alguses Tallinna, mistõttu jäi kogudus preestrita. Kogudust hooldas Kõrgessaare preester Kosma Laredei. 1918. aasta juunis põgenes Mutt Hiiumaale. Tema jutlust tulid kuulama ka paljud teiseusulised. Järgneval päeval vahistasid sakslased kogu Muti perekonna ning viisid Kärdlasse ülekuulamisele. Mutt jäeti juuni lõpust kuni 17. oktoobrini koduaresti, seejärel sai ta loa saarelt lahkumiseks. 8. detsembril naasis Mutt Pühaleppa, et pidada lahkumisjumalateenistus.

18. aprillil 1919 sai Pühalepa koguduse preestriks Mihail Vahter, kuid piiskopkonna nõukogu otsustas, et ta jääb ainult asetäitjaks. Aastatel 1919–1922 valiti koguduse hooldajaks Johannes Prooses. Aastatel 1921–1922 oli preester Georg Lesk. Alates 1923. aasta oktoobrist teeninud preester Johannes Kaev abiellus pärast abikaasa surma teist korda ning pidi seetõttu 1933. aasta märtsis preestriseisusest lahkuma. Ligi pooleteisttuhandeline kogudus jäi preestrita. Mõnda aega oli hooldaja Kosma Laredei. 1933. aastal sai uueks preestriks Joann Kukk, kuid 1936. aastal jäi kogudus taas preestrita, kuna kahte kirikut teenides (Pühalepa-Kuri ning Emmaste-Kuriste) halvenes preestri tervis. Järgnevalt ametisse astunud preester Matvei Ollmanni teenis ka Emmaste-Kuriste kogudust ning loobus samuti ametist (1936. aasta oktoobris) pika vahemaa tõttu kahe koguduse vahel. 1937. aasta augustis tuli preestriks Mihail (Mihkel) Ervart. 1937. aastal oli koguduses 1559 liiget. 1938. aastal jäi kogudus taas preestrita. 1945. aastal pidas preester Theodor Villemson kaks juhuslikku jumalateenistust. Koguduse viimaseks hooldaja oli preester Peeter Kärk.

Kogudus tegutses 1952. aastani ja likvideeriti maksejõuetuse tõttu, sest koguduse aastamaksu suurendati umbes neli korda. Edasi kasutati kirikut Nõukogude armee sõjaväelaona. Kasutuseta seistes lagunes hoone lõpuks ja seda ei võetud kaitse alla, sest tüüpprojekti tõttu oli sarnaseid kirikuid mitte ainult mujal Eestis, vaid Hiiumaalgi. 1994. aastal tuli ohtlikult rippuv kellatorn maha tõmmata. Hoone seisund on avariiline.

Kirik on kultuurimälestiste registris alates 1999. aastast, aga restaureeritud pole seda sellegipoolest.

Kiriku lähedal on Kuri õigeusu kiriku koolimaja, mis on samuti kantud kultuurimälestiste registrisse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]