Knud Lavard

Allikas: Vikipeedia
Kanut Lavard Vingerstedi kiriku freskol Ringstedi lähedal.

Knud (Kanut) Lavard (12. märts 1096 - 7. jaanuar 1131) oli Taani prints, kuningas Erik Hea ja kuninganna Boedil Thurgotsdatteri ainuke seaduslik poeg[1], mitmete uuenduste tooja. Knud Lavard ise kuningaks ei saanud, kuid tema poeg Valdemar I lasi ta kanoniseerida pühakuna. Knud Lavard mõrvati 7. jaanuaril ja see on ka tema päev pühakuna.[2]

Oma onu kuningas Nielsi käsul sai temast Lõuna Jüütimaa hertsog kohustusega kogu territooriumit vendide eest kaitsta. Kui keiser Lothair II Kanutit kui vendide kuningat tunnustas, vihastas Niels ja kuulutas Kanuti oma rivaaliks. Kaks onupoega tapsid Kanuti Haraldstedi metsas. Kui Kanuti poeg Valdemar I kuningaks sai, saavutas ta Roomas oma isa pühakuks kuulutamise (oli see ju vendidele ristiusu viinud ja õiglaselt valitsenud). Lundi ja Upsala peapiiskopid andsid tunnistust ta elu ja imetegude kohta ning paavst Aleksander III kanoneeris ta 1170. Algselt oli ta päev 7. jaanuaril, hiljem viidi 25. juulile.

Kanut tähendas muinasskandinaavias "toredat, uhket" ja nimi muutus populaarseks tänu Kanut IV-le, keda austati kõigis põhjamaades. Nimi on meil tarvitusel ka lühendina Nuut, mis nüüd esineb vaid perekonnanimena. [3] Kanut Lavardi ei maksa segamini ajada Taani kuninga ja kaitsepühaku Kanut IV-ga (1043–1086).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Canute_Lavard
  2. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-nuudipaev.php
  3. Kristi Tarand. Pühakuteraamat: nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid. Tallinn: Perioodika, 1995, lk 110-111.