Põld-lambalääts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Põldlambalääts Otto Wilhelm Thomé teosest "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" 1885

Põld-lambalääts ehk kreeka lambalääts (ladina keeles Trigonella foenum-graecum L.) on Vahemere maade idaosast ja Väike-Aasiast pärinev maitsetaim, mida kasutatakse muu hulgas vürtsina. Kasvatatakse palju Vahemere maades, Etioopias, Hiinas ja Argentinas.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Põld-lambaläätse kasutatakse ürdina (kuivatatud või värsked lehed), vürtsina (seemned) ja köögiviljana (värsked lehed, võrsed ja idud). Seemneid kasutatakse marinaadides, köögiviljatoitudes ja vürtsisegudes. Vürtsi- ja maitsesegudes kasutatakse jahvatatud küpseid seemneid. Lambalääts on karripulbri põhikomponent, samuti kuulub ta kurkumi, vahtrasiirupisegu ja adžika koostisse.

Lambaläätse kasutatakse ka köögiviljana. Värskeid lehti lisatakse mõnedele India karridele. Võrseid ja idusid kasutatakse salatites.

Ameerikas lisatakse lambaläätse rummile ja vahtrasiirupijoogile, mis annab sellele aroomi. Mõnikord lisatakse lambaläätse ka tainale. Indias valmistatakse röstitud seemnetest tehiskohvi.

Kasulikud omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringute kohaselt madaldab lambaläätse pidev ja pikaajaline tarbimine kolesterooli ja veresuhkru taset. Lambaläätse kompress aitab nahaprobleemide, nt põletuste ja ekseemide korral. Juba 1 teelusikatäis lambaläätse aitab lahti saada kõrvetistest. Lambaläätse, sidruni ja mee segu aitab palaviku vastu. Lambalääts soodustab sünnituse esilekutsumist (mistõttu seda ei tohiks tarbida rasedad), aitab kehal taastuda pärast sünnitust, mõjub rinnapiima teket soodustavalt. Leevendab ka menopausi sümptomeid.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]