Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kaart 1939. aasta piirides, mis olid sätestatud Tartu rahulepinguga 1920. aastal

Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse oli 1930. aastate alguses ideelistel motiividel ning seoses Ameerika Ühendriikidest alguse saanud Ülemaailmse majanduskriisi vallandumisega toimunud migratsioon Nõukogude Liitu. Mitmele tuhandele New Yorgi sadamas laevale asunud soomlasele tähendas see lõppude lõpuks laostumist, paljudele traagilist surma.

Stalin oli kutsunud kõiki maailma töölisi üles ehitama "tööliste eldoraadot" Nõukogude Liitu. Põhja-Ameerikast lahkus mõjutatuna ligi 10 000 inimest, kellest rohkem kui 6000 olid Ameerika soomlased.

Ajendid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suur depressioon
Suure depressiooni leivajärjekorras passivad inimesed Manhattanil 1932. aastal

Soome päritolu Ameerika Ühendriikide ja Kanada elanikud asusid majanduskriisist ajendatult tagasiteele Euroopasse. Nende sihiks oli Nõukogude Liit, et alustada seal uue ja õiglase sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Nad olid veendunud, et Nõukogude Liidus ei jääks nad nälga ega kannataks selle maailma vägevate tagakiusamise all. Soomlased on tuntud oma kangekaelsuse ehk sisu poolest[1]. Nad müüsid oma majad, autod ja muu vara ning saatsid isegi raha Nõukogude majanduse arendamiseks. Nad uskusid, et tööliste ja talupoegade riigis ei oleks nad näljas ega kodutud. See, miks soomlased soovisid lahkuda, ei tulenenud ainult majanduslikest raskustest. Paljud uskusid siiralt sotsialismi ideaalidesse.

Eluolu[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Vogeler. "Saeveski". 1933–1934. Akvarell, paber
Heinrich Vogeler. "Vilga küla klubi". 1933–1934. Akvarell, paber

Nõukogude Liitu kolinud Ameerika soomlaste täpne arv ei ole teada. Pealegi eelistas osa neist pärast Nõukogude elu tegelikkusega tutvumist peagi Ameerikasse naasta. Vene ajaloolased väidavad, et 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses saabus Nõukogude Karjalasse üle 6000 Ameerika soomlase, peamiselt noored mehed. Neil kõigil oli oluline roll piirkonna arendamise ajaloos, eriti metsatööstuse arengus. Soomlased tõid Põhja-Ameerikast kaasa uusi teadmisi, tehnikat, masinaid ja autosid. 1932. aastal veeti Karjalas ainult 2% langetatud metsast välja masinate veojõul, ülejäänu tõmmati hobustega või käsitsi. 1937. aastaks kasvas see arv 10-kordseks. Samuti ehitasid Ameerika soomlased Karjala halduskeskuse Petrozavodski veevarustussüsteemi. Nad jätsid oma jälje ka piirkonna rahvusliku kirjanduse ja teatri ajalukku, esimesed orkestrid koosnesid peamiselt Ameerika soomlastest. Peeti salongilikke õhtuid, tantsiti, mängiti kaarte, vaadati filme, juteldi Stalini kultusest, vesteldi inglise keeles, võeti osa palvustest, peeti kirjavahetust ning hoiti kontakti Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Leningradis.[2]

Repressioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suur terror
Heinrich Vogeler. "Petrozavodski sunnitöölaager". 1933–1934. Akvarell, paber. Karjala Riiklik Etnograafiamuuseum

Mõnda aega olid Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast saabunud soomlased, keda peeti väärtuslikeks ekspertideks, repressioonide eest kaitstud. Olukord muutus 1935. aastal, mil Kreml võttis vastu põhimõttelise otsuse võidelda "kodanlike natsionalistidega". Esmalt tagandati ja vahistati kohalik juhtkond, seejärel tehti sama Karjalasse saabunud kahtlaste idealistidega. Repressioonid olid rängad: kuigi soomlased (keda kutsuti "punasteks" ja "ameeriklasteks") moodustasid vaid 3% Nõukogude Karjala elanikkonnast, moodustasid nad aastatel 1937–1938 peaaegu poole vangidest. Karistused olid karmid – 85% süüdimõistetutest lasti maha.

Veidi enne seda, kui Nõukogude Liit 1939. aastal Soomele kallale tungis (vt Talvesõda), algas Karjalas uus repressioonide laine. Allesjäänud küüditati evakueerimise ettekäändel Nõukogude Liidu avarustesse. Punavõim kartis, et sõja korral Soomega võib veri osutuda paksemaks kui proletaarne solidaarsus. Sellele vaatamata sõdisid need soomlased, kes ei olnud repressioonide ohvriks langenud, Teises maailmasõjas ausalt Punaarmees, vennatapjalikult vastamisi Soome Vabariigiga. Mitu neist kuulutati hiljem Nõukogude Liidu kangelaseks.

Lõppvaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast sõda, kui piirkonnas taastati Nõukogude võim, lubati varem küüditatud Ameerika soomlastel naasta Karjala-Soome NSV-sse. 1970. aastatel tegi Karjala läbi tõelise soome kultuuri renessansi, kuid perestroika ajal tuli sellele lõpp, kui osutus võimalikuks vabalt Läände pääseda. Enamik soomlasi eelistas kolida naaberriiki Soome, mis oli võrreldes idanaabriga vahepeal arenenud igati jõukaks ja kaasaegseks riigiks. Sellega sai ring täis rännul, mille nende eelkäijad olid pea sajand varem ette võtnud, kui nad ookeani taha õnne otsima suundusid. 2017. aastal linastus Ameerika soomlaste ajaloolist ümberasumist Nõukogude Karjalasse kujutav draamafilm "Igitee", mis põhineb samanimelisel romaanil "Igitee".[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]