Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12 oli Eesti Vabariigi Riigikohtu lahendatud kaasus, milles Eesti Vabariigi õiguskantsler palus tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 allkirjastatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kohtuasja lahendas Riigikohtu üldkogu ehk kõik 19 riigikohtunikku: eesistuja Märt Rask ning liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu.

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

16.–17. detsembril 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel leppisid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid kokku vajaduses luua EL-i liikmesriikide, kus on kasutusel ühisraha euro, (euroala) finantsstabiilsuse tagamiseks alaline stabiilsusmehhanism. Samal kohtumisel leppisid EL-i liikmesriigid kokku ka EL-i toimimise lepingu (ELTL) artikli 136 muutmises selliselt, et euroala liikmesriikidel oleks selge luba stabiilsusmehhanismi luua. Rahandusminister allkirjastas 11. juulil 2011 Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESML). 9. detsembril 2011 leppisid euroala liikmesriikide valitsusjuhid Euroopa Ülemkogul kokku ESML-i muutmises.

Õiguskantsler pöördus 26. jaanuaril 2012 rahandusministri poole märgukirjaga ESML-i muudatuste kohta. Rahandusminister vastas õiguskantslerile 1. veebruaril 2012.

Vabariigi Valitsus võttis 2. veebruaril 2012 vastu korralduse nr 60 „Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“. Korraldusega kiideti heaks ESML-i eelnõu ja volitati Eesti alalist esindajat EL-i juures sellele alla kirjutama. 2. veebruaril 2012 allkirjastas Eesti esindaja Brüsselis muudetud ESML-i, mis tuleb liikmesriikidel ratifitseerida. ESML-i jõustumine oli planeeritud 2012. aasta juuliks.

Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 Riigikohtusse, tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 6 lõike 1 punktile 4, taotlusega tunnistada alla kirjutatud ESML-i artikli 4 lõige 4 põhiseaduse (PS) § 1 lõikest 1 ja §-st 10 tuleneva parlamentaarse demokraatia põhimõtte ning PS § 65 punktiga 10 ja §-ga 115 vastuolus olevaks.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi viieliikmeline koosseis andis 22. märtsil 2012 määrusega asja üle Riigikohtu üldkogule, st kõigile 19-le riigikohtunikule. Üldkogu küsis asjatundjate arvamust ESML artikli 4 lõike 4 põhiseaduspärasuse kohta. Arvamuse andsid üldkogule dr Anneli Albi, Estonian Business Schooli majandusteooria õppetool, Tallinna Ülikooli õigusakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond.

8. mail 2012 toimus Tartus Riigikohtu hoones avalik istung.

Riigikohtu üldkogu jättis 12. juulil 2012 õiguskantsleri taotluse rahuldamata. Riigikohtu üldkogu leidis siiski, et ESML artikli 4 lõige 4 küll riivab Riigikogu finantspädevust ja seeläbi ka riigi finantssuveräänsuse ning demokraatliku õigusriigi põhimõtet, kuid riivet õigustavad eesmärgid on piisavalt kaalukad. Otsuse kohaselt tagab majanduslik stabiilsus riigieelarvelise tulu plaanipärase laekumise. Tehes riigieelarvest vajalikke kulutusi, tagatakse põhiseaduslikke väärtusi. Põhiõiguste ulatuslik ja järjekindel tagamine on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu ilma stabiilse majanduskeskkonnata.

Kohtuotsusele kirjutasid eriarvamuse 10 riigikohtunikku: Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu, Jaak Luik, Jüri Ilvest ja Villu Kõve. Neist üheksa kohtunikku ei nõustunud otsuse resolutsiooniga ning nende arvates tulnuks õiguskantsleri taotlus rahuldada. Riigikohtunik Villu Kõve märkis aga oma eriarvamuses, et tema arvates tulnuks õiguskantsleri taotlus jätta läbi vaatamata, st sisuliselt menetlemata.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]