Priit Pikamäe

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Priit Pikamäe (sündinud 22. novembril 1973) on Eesti jurist, kohtunik, Euroopa Kohtu kohtujurist.

Ta õppis Tallinna 1. Keskkoolis prantsuse eriklassis.[1]

Pikamäe õppis Tartu Ülikooli õiguse erialal bakalaureuseõppes 1992–1997, magistriõppes 1999–2001 ning doktoriõppes 2002–2006.[2] Ta on oma teadmisi täiendanud Prantsusmaal Poitiers' ja Paris I (Panthéon-Sorbonne) ülikoolide õigusteaduskondades.

Bakalaureusetöö kirjutas ta teemal "Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi pärdevuse vähenemine: Prantsusmaa parlamendi näitel"[viide?]. Doktoritöö kirjutas Pikamäe teemal "Tahtluse struktuur. Tahtlus kui koosseisupäraste asjaolude teadmine".[2]

Enne kohtunikuks asumist töötas ta nii Kodakondsus- ja Migratsiooniameti õigusosakonna juhataja nõunikuna kui ka Välisministeeriumi konsulaarosakonna büroo direktorina, õppides samal ajal Tartu Ülikoolis. Aastatel 1996–2001 töötas Pikamäe Justiitsministeeriumis.[3]

Oktoobrist 2001 – 2002 oli ta esimese astme kohtunik Tallinna Linnakohtus.[4]

2002–2006 teise astme kohtunik Tallinna Ringkonnakohtus.[5]

1. septembrist 2006 Riigikohtu liige.[6][7] Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 64 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.[6] Ta andis ametivande 8. juunil 2006.[8] 2010–2013 oli ta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees.[9]

13. septembrist 2013 Riigikohtu esimees.[10] Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 89 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.[11]

13. septembril 2018 otsustas Vabariigi Valitsus esitada Priit Pikamäe Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks. Pikamäe kandidatuuri esitas valitsusele välisminister kooskõlastatult justiitsministriga, olles kuulanud ära valikukomisjoni, õiguskantsleri ja riigisekretäri arvamuse. 19. detsembril 2018 kohtus Pikamäe seitsmeliikmelise valikukomiteega Luxembourgis, kes eksamineerisid teda sobivuses kandideeritavale ametikohale. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 255 alusel moodustatud valikukomitee esitas samal päeval oma arvamuse, mille kohaselt vastab Pikamäe ELTL artiklis 253 sätestatud nõuetele ning sobib Euroopa Kohtu kohtujuristi ametikohale. 30. jaanuaril 2019 kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad Priit Pikamäe ametisse.[12] Tema ametiaeg kestab kuni 6. oktoobrini 2024.[12] Selle ajani on tema volitused riigikohtunikuna peatunud.[13]

Kui 2024. aasta oktoobris on Riigikohtus vaba ametikoht, siis on tal võimalik naasta Riigikohtusse. Pikamäel on ka võimalus asuda madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses talle makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis Pikamäe oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud Riigikohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. Teisal juhul vabastatakse ta ametist koos hüvitisega määras, milline oli tema ametipalk enne rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni ametikohale minekut.[13]

29. jaanuaril 2019 anti talle Riigivapi III klassi teenetemärk.[14][15]

Veebruarist 2019 töötab Euroopa Kohtus kohtujuristina.[16]

Ta on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalisprofessor ning tema põhiline uurimisvaldkond on karistusõigus, eriti selle harud kriminaalmenetlus ja vangistusõigus.

Ta on Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi juures tegutseva põhiseaduse asjatundjate kogu liige 5. detsembrist 2016.[17]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Euroopa Kohtusse tööle minev Pikamäe: lähen ära, mure südames" Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2019.
  2. 2,0 2,1 Priit Pikamäe Eesti Teadusinfosüsteemis
  3. Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt "Otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu (901 OE) esimene lugemine".
  4. Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.10.2001 otsus nr 4 "Kohtunike nimetamine". Avaldamismärge: RTL 2001, 117, 1685.
  5. Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.02.2002 otsus nr 106 "Kohtunike nimetamine". Avaldamismärge: RTL 2002, 29, 416.
  6. 6,0 6,1 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt "Otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu (901 OE) esimese lugemise jätkamine".
  7. Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 07.06.2006 otsus "Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine". Avaldamismärge: RT I 2006, 28, 213.
  8. Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 8. juuni 2006, päevakorrapunkt "Riigikohtu liikme Priit Pikamäe ametivanne".
  9. "Pikamäest sai ELi kõrgemate kohtute president" Postimees, 23. oktoober 2016
  10. Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 14.05.2013 otsus "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 15.05.2013, 1.
  11. Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XII Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 14. mai 2013, päevakorrapunkt "Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu (416 OE) esimene lugemine".
  12. 12,0 12,1 "Euroopa Liidu Kohus: ametisse nimetati üksteist liiget", Euroopa Liidu Nõukogu pressiosakonna (consilium.europa.eu) 01.02.2019 pressiteade.
  13. 13,0 13,1 Elektrooniline Riigi Teataja. "Kohtute seadus" § 581. Avaldamismärge: RT I 2002, 64, 390; redaktsioonis RT I, 31.05.2018, 17.
  14. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19793
  15. Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.01.2019 otsus nr 384 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 31.01.2019, 1.
  16. [Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 31. jaanuar 2019, päevakorrapunkt "Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine" eelnõu (787 OE) esimene lugemine".]
  17. Justiitsminister Urmas Reinsalu 05.12.2016 käskkiri nr 110

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev:
Susan Denham
Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühenduse president
1. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019
Järgnev:
Jean-Claude Wiwinius
Eelnev:
Märt Rask
Riigikohtu esimees
13. september 2013 – 3. veebruar 2019
Järgnev:
Villu Kõve