Owen Jones

Allikas: Vikipeedia
Owen Jones

Owen Jones (sündinud 8. augustil 1984) on Briti kolumnist, publitsist, poliitika kommentaator ja aktivist. Kirjutab regulaarselt arvamusartikleid ajalehele The Guardian. Esindab vasakpoolset maailmavaadet.

Taust ja noorpõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Jones sündis Sheffieldis ja kasvas üles Manchesteri lähedal asuvas Stockporti linnas,[1] kaks aastat oma lapsepõlvest veetis ka Šotimaal Falkirkis.[2] Jonesi isa töötas kohalikus omavalitsuses ja oli sealse ametiühingu usaldusisik, ema pidas infotehnoloogia loenguid.[3] Jones kirjeldab end neljanda põlvkonna sotsialistina – ta vedurijuhist vanavanaisa osales 1926. aasta üldstreigis,[4] vanaisa kuulus kommunistlikku parteisse ja ta vanemad kohtusid trotskistliku grupi liikmetena.[5] Jones on öelnud, et lisaks perekondlikule taustale on tema vaateid mõjutanud see, et ta kasvas üles töölisklassi piirkondades, mida Thatcheri reformid valusalt puudutasid.[4]

Jones õppis Oxfordi Ülikoolis ajalugu. 2005. aastal sai ta bakalaureusekraadi ja 2007. aastal magistrikraadi, tema põhieriala oli Ameerika Ühendriikide ajalugu.

Enne ajakirjandusse suundumist töötas ühe ametiühingu lobistina ja Tööpartei teadurina.

Kirjatöö ja ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal rahva ees kõnelemas

Alates märtsist 2014 kirjutab Jones iganädalaselt arvamusartikleid ajalehe The Guardian jaoks. Enne seda töötas ajalehes The Independent. Tema artikleid on avaldanud ka näiteks väljaanded New Statesman, Sunday Mirror ja Le Monde diplomatique. Lisaks on ta esinenud mitmes telekanalis poliitikakommentaatorina.

2011. aastal ilmus Jonesi esimene raamat "Chavs: The Demonization of the Working Class". Jones uurib seal briti töölisklassi kohta käibel olevaid stereotüüpe, sh vaatleb halvustava termini "chavs" kasutamist töölisklassi teatud liikmetele viitamiseks (eesti keeles võrreldav sõnaga "ossid"). Raamat sai bestselleriks ja pälvis tähelepanu nii Suurbritannias kui ka väljaspool.

Pühapäevaleht The Independent on Sunday märkis Jonesi ära 2011. aasta 50 olulisema briti nimekirjas.[6] Ajalehe The Daily Telegraph 2013. aastal koostatud saja Suurbritannia mõjukaima vasakpoolse loetelus oli Jones seitsmendal kohal.[7] Veebruaris 2013 andis poliitikast kirjutatele auhindu jagav algatus Political Book Awards Jonesile parima noore autori – Young Writer of the Year – preemia. Jones annetas poole auhinnaks saadud rahast Tööpartei parlamendikandidaadi Lisa Forbesi kampaaniale ja teise poole puuetega inimesi esindavale kärbetevastasele ühingule Disabled People Against Cuts.[8]

Jones on üks kasinuspoliitika vastase liikumise People's Assembly Against Austerity eestvedajaid ja esines 26. märtsil 2013 liikumise väljakuulutamiseks korraldatud pressikonverentsil.[9] Liikumise seni suurim üritus oli 21. juunil 2013 toimunud 50 000 osavõtjaga meeleavaldus.[10]

Jones kuulub ka vasakpoolse mõttekoja Centre for Labour and Social Studies (CLASS) tegevust nõustavasse paneeli.[11]

Septembris 2014 tuli välja Jonesi teine raamat "The Establishment: And How They Get Away With It", milles autor kirjeldab, kuidas eliit ühiskonnas võimul püsib.[12]

Seisukohti[muuda | muuda lähteteksti]

Jones on öelnud, et pooldab demokraatlikku sotsialismi. Kapitalistlik ühiskonnakorraldus on tema sõnul ebaratsionaalne, orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele ega tee tulevikuplaane. Jonesi nägemuses peaksid ühiskonda juhtima tööd tegevad inimesed pidades silmas töötavate inimeste huve. Demokraatia põhimõtted tuleks laiendada kõigisse eluvaldkondadesse – ka töökohtades ja majanduses tuleks otsuste tegemisel lähtuda demokraatiast. Ühiskonna juhtimisel tuleks võtta aluseks inimeste vajadused, mitte väikese vähemuse kasumisoov.[13]

Jones on kirjutanud, et kui "konservatiivid soosivad hoolimatut individualismi, halastamatut konkurentsi ja erakasumi ülemvõimu," siis tema usub "solidaarsusse, kollektiivsesse tegutsemisse ja jõukuse ja võimu fundamentaalsesse ümberjaotamisse".[14] Jonesi sõnul põhineb konservatiivide ajaloonägemus müüdil, nagu jagaks heatahtlik ja suuremeelne eliit inimestele hoolikalt läbikaalutud muutusi. Tema nägemus ajaloost on teistsugune. Ühiskondlike muudatuste saavutamiseks on vaja, et tavalised inimesed need (tihti läbi suurte raskuste ja ohverduste) võimu omavate inimeste vastu võideldes kätte võitleksid. Kui muudatused on juba sisse viidud, siis ajalugu tagantjärele alahindab tavainimeste rolli nende saavutamisel.[14]

Jones tahab, et ajakirjanike ja poliitikute seas oleks rohkem töölisklassi esindajaid. Sellega seoses on ta vastu tasustamata praktikakohtadele, mille kaudu pääsevad meediaettevõtetesse tööle eeskätt noored, kelle vanemad on piisavalt jõukad, et neid praktika ajal ülal pidada.[4]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jones elab Londonis. 2014. aastal teatas ta, et on gei. Jones peab oluliseks homofoobia vastu võitlemist ja on kirjutanud: "Seksismist ja homofoobiast vabas ühiskonnas ei emantsipeeru mitte ainult naised ja geimehed: seal saavad vabaks ka heteroseksuaalsed mehed."[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]