Odüsseia

John William Waterhouse. Odysseus ja sireenid. 1891

"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest (kõige vanem on "Ilias", mille järg on ka "Odüsseia"). Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12 110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter.

Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitme paralleelselt tegutsenud lauliku-aoidi poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud.

Tegevustik

"Odüsseia" avalõik vanakreeka keeles

„

Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!

“

"Odüsseia" avaread.

Esimene laul. Jumalate koosolek. Athena nõuanne

Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Nad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Telemachos kostitab Athenat, koos jälgivad nad, kuidas lärmakad kosilased einet võtavad. Laulik Phemios jutustab loo sellest, kuidas sõjamehed Troojast tagasi tulevad. Penelopet pahandab tema teemavalik, kuna see meenutab talle kadunud abikaasat, kuid Telemachos lükkab tema vastuväited ümber. Athena soovitab Telemachosel Odysseuse vara raiskavad kosilased majast välja ajada.

Teine laul. Rahvakoosolek Ithakal. Telemachose ärasõit

Järgmisel päeval kutsub Telemachos ithakalased rahvakoosolekule. Teda tänatakse selle eest, sest see on esimene koosolek pärast Odysseuse lahkumist. Telemachos peab kõnet ja heidab kosilastele ette, et need on tema isa majja elama asunud, kuid pole palunud Penelope kätt Ikarioselt, Penelope isalt. Kosilaste juht Antinoos süüdistab Penelopet selles, et viimane on kasutanud Odysseuse isa Laertese surilina kudumist ettekäändena vastusega viivitamiseks. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Antinoos teeb ettepaneku saata Penelope Ikariose juurde, et ta valiks endale uue abikaasa, kuid Telemachos ütleb, et ei ajaks iialgi ema kodust välja ning ähvardab kosilasi jumala karistusega. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat kotkast. Ennustaja Alitherses loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. Telemachos hakkab vana hoidja Eurykleia abiga reisiks valmistuma.

Kolmas laul. Telemachos Nestori juures

Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada Pylosele Nestori juurde. Koos asuvad nad teele, Athena on võtnud Mentori kuju. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis sai Agamemnonist ja Menelaosest pärast Trooja langemist. Nestor oli sõjast lahkunud üheskoos Menelaose, Odysseus aga Agamemnoniga. Agamemnoni äraolekul oli tema naine Klytaimnestra abiellunud Aigisthosega, kes tappis sõjast naasnud Agamemnoni. Kättemaksuks surmas Agamemnoni ja Klytaimnestra poeg Orestes nii ema kui ka Aigisthose. Nestor leiab, et Telemachose olukord on Orestese omaga sarnane, ning saadab oma poja Peisistratose koos Telemachosega Spartasse Menelaose juurde Odysseuse kohta täpsemaid teateid saama. Telemachos ööbib Nestori juures ning sõidab järgmisel päeval koos tema pojaga Lakedaimoni suunas.

Neljas laul. Telemachos Lakedaimonis

Jean-Jacques Lagrenée. Helena tunneb Telemachose ära. 1795

Telemachos ja Peisistratos saabuvad Spartasse, kus Menelaos ja tema naine Helena peavad korraga poja ja tütre pulmi. Helena tunneb Telemachose ära. Helena ja Menelaos jutustavad Telemachosele Odysseuse sõjaseiklustest. Helena räägib, kuidas Odysseus riietus kerjuseks ja pääses nii Troojasse sisse. Menelaos kirjeldab Trooja hobuse abil saadud võitu, mis saavutati tänu Odysseusele. Järgmisel päeval räägib Telemachos Menelaosele oma murest. Menelaos jutustab, kuidas ta Troojast tagasi tulles Egiptusesse sattus ning meretaat Proteuse juhiste abil tagasi Spartasse jõudis. Proteuselt kuulis ta ka Agamemnoni ja Aiase saatusest. Ka Aias oli sõjast naastes surma saanud. Proteus paljastab Menelaosele, et Odysseus on juba aastaid Kalypso juures vangis. Telemachos saab kingitusi ning hakkab koos Peisistratosega tagasi Ithakale sõitma. Ithakal kavandavad Penelope kosilased Telemachose tapmist. Penelope saab sellest teada ja langeb ahastusse. Unenäos ilmub talle Athena, kes lubab Telemachost kaitsta.

Viies laul. Odysseus lahkub Kalypso juurest

Jumalad kogunevad jälle Olümpose mäele Odysseuse saatust arutama. Athena palvel saadab Zeus Hermese Kalypso juurde ning käsib tal Odysseuse vabastada. Kalypso on õnnetu ja süüdistab olümplasi, kuid teeb lõpuks jumalate tahtmist. Ta aitab Odysseusel parve ehitada ning annab talle kaasa rohkelt toitu, veini ja vett. Odysseus veedab merel 18 päeva, enne kui märkab faiaakide kodusaart Scheriat. Samal ajal on aga Poseidon Etioopiast tagasi jõudnud ning jumalate plaanist teada saanud. Ta saadab merele tormi ning Odysseus langeb merre. Kadmose tütar Leukothea annab Odysseusele nõu riided seljast heita ning ujuma hakata. Ta annab Odysseusele loori, mis aitab tal ellu jääda. Odysseus jõuab Scheria randa ning jääb magama.

Kuues laul. Odysseus jõuab faiaakide maale. Nausikaa

William McGregor Paxton. Nausikaa. 1937

Athena saadab faiaakide kuninga tütre Nausikaa rannale pesu pesema. Pärast pesemist heidavad Nausikaa ja teenijatüdrukud endalt riided ning hakkavad palli mängima. Neidude kiljete peale ärkab |Odysseus ning tüdrukud jooksevad laiali, ainult Nausikaa julgeb Odysseuse juurde jääda. Odysseus palub Nausikaalt abi ning see soovitab tal üksi linna minna ja otsida üles Nausikaa ema Arete.

Seitsmes laul. Odysseus Alkinoose lossis

Teel Alkinoose lossi kohtub Odysseus nooreks neitsiks maskeerunud Athenaga, kes samuti soovitab tal linna jõudes kõigepealt Arete poole pöörduda. Athena saadab Odysseuse lossini, peites ta paksu udupilve. Seejärel pöördub Athena tagasi Ateenasse. Odysseus jõuab paleesse, kus peetakse parajasti Poseidonile pühendatud pidu. Ta kohtub Alkinoose ja Aretega ning langeb viimase jalgade ette, paludes abi kojusõiduks. Alkinoos küsib, kas Odysseus on jumal, kuid see ütleb, et on surelik ning soovib vaid koju tagasi pöörduda. Odysseus kirjeldab oma olukorda, kuid ei ütle, kes ta on. Alkinoos ja Arete lubavad, et aitavad tal järgmisel päeval teele asuda. Arete paneb tähele, et Odysseusel on seljas tema tütrelt saadud riided, ning uurib, kes võõras ikkagi on. Odysseus jutustab, kuidas ta Kalypso juurest Ogygia saarelt tulles Scheria saarele sattus ning Nausikaad kohtas. Ta jätab aga ütlemata, kes ta on, ja mida Nausikaa tegi. Alkinoos lubab Nausikaa Odysseusele naiseks, kuid Odysseus soovib siiski koju minna.

Kaheksas laul. Pidusööming faiaakide juures

Francesco Hayez. Odüsseus Alkinoose juures. 1814-1815

Järgmisel päeval peavad faiaagid rahvakoosolekut. Alkinoos annab teada, et on pakkunud Odysseusele kojusõiduks oma laeva. Lossis korraldatakse Odysseuse auks pidusööming ja võistlusmängud. Pime aoid Demodokos laulab Trooja hobusest, Odysseusest ja Achilleusest. Odysseusele tulevad sõda meenutades pisarad silma. Odysseus osaleb kettaheitevõistlusel ja võidab kõiki. Pidu jätkub ning Demodokos esitab laulu Arese ja Aphrodite armuloost. Tantsitakse ja tehakse kingitusi Odysseusele. Hiljem palub Odysseus Demodokosel uuesti laulda Trooja hobusest ja linna vallutamisest. Alkinoos näeb Odysseuse pisaraid ja pärib, kes ta on.

Üheksas laul. Odysseuse jutustus. Lootosesööjad. Kükloop

Odysseus avaldab oma nime ja hakkab jutustama enda ja oma kaaslaste seiklustest pärast Trooja sõja lõppu. Ta on käinud kiikonite maal, lootosesööjate ehk lotofaagide juures ning kükloopide saarel. Kiikonite juures röövivad Odysseuse mehed Ismarose linna, kuid lõpuks tapavad kiikonid kuus meest igast Odysseuse laevast. Üheksa päeva kestnud tormi järel jõuavad mehed lootosesööjate juurde, kus neile pakutakse lootosevilju, mille söömise järel nad enam kojuminekust midagi kuulda ei taha. Odysseus viib nad väevõimuga laeva ja seob kinni, et teekonda jätkata. Seejärel jõutakse kükloopide maale. Seal leiavad mehed eest palju lambaid, piima ja juustu ning suure koopa. Mehed jäävad koopasse liiga kauaks ning kükloop Polyphemos saabub koju enne, kui nad jõuavad lahkuda. Kükloop sööb kaks Odysseuse meest õhtueineks ning vangistab ülejäänud koopasse, veeretades väljapääsu ette suure kivi. Odysseus sepitseb põgenemisplaani. Kui Polyphemos käib koopast väljas oma karja juures ja koju tagasi tuleb, joodavad mehed talle kaasa toodud veini. Joobnuna küsib Polyphemos Odysseuse nime ning see ütleb, et ta nimi on Eikeegi. Kui kükloop on juba nii purjus, et kukub pikali, torkab Odysseus tal tulise oraga silma välja. Kui Polyphemos tahab appi karjuda, on ta sunnitud hüüdma, et teda ründab eikeegi. Seepärast jätavad teised kükloobid tema appikarjed tähelepanuta. Järgmisel päeval peidavad mehed end oinaste villa sisse ning põgenevad sedaviisi koopast, mille ukseavas seisab pimedaks jäänud kükloop. Minema purjetades avaldab Odysseus kükloobile oma nime, kuid see on viga, sest Polyphemos palub oma isal Poseidonil Odysseuse kodutee ära needa.

Kümnes laul. Aiolos. Laistrügoonid. Kirke

John William Waterhouse. Kirke ulatab Odysseusele võlujoogi. 1891

Kui Odysseuse laevastik on kükloopide maalt lahkunud, jõuavad nad tuulte valitseja Aiolose juurde. Aiolos annab Odysseusele kingituseks koti kõigi tuultega ning paneb puhuma läänetuule, mis mehed koju viiks. Kõigest kümne päevaga jõuavadki mehed Ithaka lähedale. Uudishimu saab aga neist võitu ja nad avavad Aiolose antud koti, lootes sealt aardeid leida. Vabadusse pääsenud tuultest tekib võimas torm, mis paiskab mehed tagasi Aiolose juurde, kes aga keeldub neid veel kord aitamast, sest arvab, et jumalad on nad ära neednud. Ilma pärituuleta satub laevastik inimsööjatest hiiglaste laistrügoonide maale. Laistrügoonid söövad osa Odysseuse meestest ning uputavad kõik laevad peale Odysseuse oma.

Alles jäänud meestega põgenedes jõuab Odysseus Aiaie saarele, kus elab nõiatar Kirke. Odysseus saadab oma saadikud Kirke juurde, kuid see muudab need sigadeks. Hermes annab Odysseusele nõu süüa moolüksi-nimelist taime, mis kaitseb teda nõiduse eest. Odysseus magab Kirkega ning veenab teda, et see muudaks mehed tagasi inimesteks. Odysseus jääb koos meestega Kirke juurde, kõik elavad külluslikult terve aasta. Mehed aga igatsevad koju ning Kirke soovitab Odysseusel kõigepealt minna allmaariiki Hadesesse, et küsida teed pimedalt prohvetilt Teiresiaselt. Enne lahkumist kukub üks meestest õnnetult katuselt alla ja sureb. Teadmine, et koju pöördumise asemel tuleb hoopis Hadesesse minna, muudab mehed rahulolematuks.

Üheteistkümnes laul. Odysseus Hadeses

Henry Fuseli. Teiresias ilmub Odysseusele ohverdamise ajal. 1780–1785

Odysseus jõuab koos kaaslastega Kimmeeriasse, kus toob Kirke õpetuste järgi ohvrid, mida on vaja Hadesesse pääsemiseks. Kõigepealt kohtab ta Kirke juures Aiaie saarel hukkunud kaaslast, kes palub, et ta korralikult maha maetaks. Seejärel näeb Odysseus oma ema Antikleiat, kes on teda koju oodates kurvastusest surnud. Pärast seda ilmubki Teiresias, kes paljastab meestele nende halva õnne põhjuse. Poseidon on pahane oma poja Polyphemose silma väljatorkamise pärast ning püüab Odysseust igal võimalikul moel takistada. Teiresias ennustab aga, et Odysseus jõuab ikkagi koju oma naise ja poja juurde. Ta hoiatab Odysseust ja tema kaaslasi, et need ei puutuks Heliose karja Thrinakias, sest see tooks hukatust ja veel suuremat ebaõnne. Odysseus vestleb ka oma emaga, kes jutustab talle olukorrast Ithakal. Seejärel kohtub Odysseus lugematute kuulsate sõjameeste surnud naistega.

Odysseus tahaks oma reisiseikluste jutustamise lõpetada, kuid faiaagid küsivad, kas ta nägi Hadeses ka Trooja sõja kangelasi. Odysseus jutustab kohtumisest Agamemnoniga, kes suri oma naise Klytaimnestra armukese Aigisthose käe läbi. Ta nägi ka Achilleust, kes küsis oma poja Neoptolemose järele. Odysseus proovis rääkida ka Aiasega, kes oli endalt elu võtnud pärast seda, kui kaotas Odysseusele võistluses Achilleuse sõjavarustuse pärast. Veel nägi ta Hadeses Minost, Orioni, Tantalost, Sisyphost, Heraklest ja teisi kangelasi. Lõpuks oli Odysseus sunnitud lahkuma, sest nii paljud surnud tahtsid temalt teateid elavate inimeste kohta.

Kaheteistkümnes laul. Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad

Odysseus ja sireenid. Vaasimaal aastast u 480-470 eKr

Hadesest tulles läheb Odysseus tagasi Kirke juurde Aiaie saarele, et matta seal varem surnud kaaslane. Kirke annab talle nõu, kuidas läbida eesootavad katsumused, millest esimene on kohtumine sireenidega. Odysseus täidab meeste kõrvad mesilasvahaga ja laseb ennast laevamasti külge kinni siduda, et mitte järele anda sireenide võluvale lauluhäälele. Teiseks katsumuseks on möödasõit merekoletistest Skyllast ja Charybdisest. Kirke soovituse kohaselt hoiavad nad pigem Skylla lähedale, kelle saagiks langevad küll kuus Odysseuse kaaslast, kuid Charybdise veekeerised tähendanuksid kõigile kindlat surma.

Seejärel jõuavad mehed Thrinakiasse, kus leiavad eest päikesejumala Heliose karja. Odysseuse kaaslased nõuavad, et neil lastaks saarel puhata. Nad jäävad saarele kuuks ajaks ning hakkavad Odysseuse keelust hoolimata Heliose veiseid küttima. Päikesejumal vihastab ning palub Zeusilt abi Odysseuse ja tema meeskonna karistamiseks. Kui mehed taas laevale asuvad, saadab Zeus merele tormi ning laev upub ja kõik peale Odysseuse hukkuvad. Odysseus triivib merel üheksa päeva ning jõuab viimaks Ogygia saarele, kus elab nümf Kalypso. Ta jääb saarele seitsmeks aastaks. Sellega lõppeb Odysseuse lugu oma seiklustest enne faiaakide juurde sattumist.

Kolmeteistkümnes laul. Tagasi Ithakal

Järgmisel päeval valmistub Odysseus faiaakide juurest lahkuma. Alkinoos laseb Odysseusele kaasa antud kingitused tema laeva viia ning päev pärast seda purjetab Odysseus faikaakidest meeskonnaga kodu poole. Ithakale jõudnud, tõstavad faiaagid magava Odysseuse koos kingitustega kaldale ning hakkavad koju tagasi sõitma. Poseidon on aga pahane, et nad Odysseust aitasid, ning muudab laeva kiviks, mispeale see merepõhja vajub. Faiaagid otsustavad, et edaspidi nad enam võõraid ei aita.

Odysseus ärkab kodusaarel, kuid et ta toodi sinna magavana, ei tea ta, kus ta on. Ilmub Athena, kes ütleb Odysseusele, et too on koju jõudnud. Ta jutustab talle kosilastest, kes külalislahkust kuritarvitades tema majas elavad. Athena muudab Odysseuse kerjuseks ning saadab ta seakarjus Eumaiose majja varjule. Seejäreb läheb ta Spartasse Telemachost tagasi kutsuma.

Neljateistkümnes laul. Odysseus Eumaiose juures

Kerjuseks riietatud Odysseus läheb Eumaiose majja. Vana karjus ei tunne oma isandat ära, vaid jutustab talle tema hiilgeaegadest. Ta ütleb end kartvat, et Odysseus on surnud, ning sarjab kosilasi, kes on rüvetanud tema uhke lossi. Odysseus ennustab enda tagasipöördumist, kuid Eumaios on ettevaatlik, sest paljud kerjused on samuti käinud toomas Penelopele uudised Odysseusest, lootes sellega toidukorda ära teenida. Odysseus ütleb, et on pärit Kreetalt ning et enne Troojast lahkumist oli ta koos Odysseusega. Hiljem aga olevat ebaõnnestunud retk Egiptusesse teinud temast kerjuse. Siiski olevat ta seal olles kuulnud, et Odysseus on veel elus.

Viieteistkümnes laul. Telemachos jõuab Ithakale

Athena läheb Spartasse Telemachost koju kutsuma. Ta leiab Telemachose ja Peisistratose magavana Menelaose majast. Athena innustab Telemachost kiiresti koju tagasi pöörduma ning hoiatab teda kosilaste mõrvaplaani eest. Ta soovitab Telemachosel Eumaiose juurde minna. Lahkudes märkab Telemachos taevas kotkast, kes hoiab küünte vahel hane. Helena tõlgendab seda märgina Odysseuse võidukast tagasitulekust. Telemachos läheb Pylosesse, et laevale asuda. Tema loal tuleb kaasa ka ennustaja järeltulija Theoklymenos, keda otsitakse taga Argoses toime pandud kuriteo pärast.

Eumaios ja Odysseus jätkavad üksteisele lugude jutustamist. Eumaios räägib, kuidas ta Ithakale sattus. Mereröövlid olid ta Laertesele müünud, kuid Odysseuse ema kasvatas teda nagu oma poega.

Järgmisel päeval jõuab Telemachos Ithakale. Theoklymenos näeb taevas haugast, tuvi küünte vahel. Ta ennustab head õnne Odysseusele ja tema perekonnale.

Kuueteistkümnes laul. Telemachos tunneb ära oma isa

Telemachos jõuab Eumaiose majja, kus Odysseus ja Eumaios vestlevad. Eumaios teeb Telemachosele ettepaneku võõras lossi viia, kuid Telemachos kardab kosilasi ning palub Eumaiosel ees Penelope juurde minna ja Telemachose tulekust teada anda. Athena muudab Odysseuse kerjusest tagasi kuningaks ning Telemachos tunneb oma isa ära. Odysseus jutustab talle, kuidas ta tagasi Ithakale jõudis.

Odysseus ja Telemachos ühendavad oma jõud ning hakkavad kavandama kättemaksu Penelope kosijatele. Odysseuse plaan on muuta ennast taas kerjuseks ning siis lossi minna. Telemachose ülesandeks oleks ära peita kosilaste relvad, et isa ja poeg saaksid need ise õigel hetkel kosilaste vastu suunata.

Samal ajal hauvad kosilased omakorda mõrvaplaani, jõudmata kokkuleppele, kuidas Telemachos tappa. Amfinomos teeb ettepaneku oodata märguannet jumalatelt.

Seitsmeteistkümnes laul. Telemachos ja Odysseus saabuvad Ithaka linna

Telemachos läheb Ithaka linna oma kodupaleesse, kus kohtab ema ja vana hoidjat Eurykleiat. Ta jutustab uudistest, mida kuulis Pylosel ja Spartas Odysseuse kohta, kuid ei ütle, et Odysseus on Eumaiose juures. Theoklymenos aga räägib, et Odysseus on juba Ithakal. Samal ajal suunduvad Odysseus ja Eumaios lossi poole. Teel ründab kerjuseks riietatud Odysseust üks kosilastest. Ka lossis võetakse teda halvasti vastu. Odysseuse truu koer Argos on ainus, kes ta ära tunneb, kuid koer on juba on nii vana, et ei suuda peremeest enam tervitama joosta, vaid sureb. Odysseus ei saa midagi teha, sest see reedaks ta. Penelope soovib kerjusega kohtuda, lootuses kuulda uudiseid Odysseusest. Odysseus aga peab paremaks veel veidi oodata.

Kaheksateistkümnes laul. Odysseuse võitlus Irosega. Kosilaste kaklus

Lossi saabub teinegi kerjus, kelle nimi on Iros. Ta kutsub Odysseuse kahevõitlusele. Athena abiga Odysseus võidab ning kosilased kiidavad tema vaprust. Amphinomos toob Odysseusele süüa ning viimane ennustab Odysseuse peatset tagasitulekut ning soovitab Amphinomosel linnast lahkuda. Amphinomos aga keeldub, sest Athena on juba määranud tema saatuseks surma Telemachose käe läbi.

Saabub Penelope, kelle Athena on muutnud ebamaiselt kauniks. Ta ütleb, et Odysseus oli käskinud tal uuesti abielluda, kui Telemachose habe hakkab enne kasvama, kui ta abikaasa sõjast tagasi jõuab. Ta küsib kosilastelt kingitusi ning talle tuuakse neid ohtralt. Athena õhutab vihavaenu kosilaste vahel ning need hakkavad Odysseusele ja teineteisele solvanguid hüüdma. Puhkemas on riid, kui saabub Telemachos ja rahustab mehed maha.

Üheksateistkümnes laul. Odysseus kohtub Penelopega. Jalgade pesemine

Öösel peidavad Telemachos ja Odysseus kosilaste relvad. Seejärel uurib Penelope kerjuserõivastes Odysseuselt, kas too teab midagi ta abikaasa kohta. Odysseus jutustab üksikasjaliku luiskeloo ning Penelope puhkeb nutma. Odysseus ütleb Penelopele, et ta mees on elus ning jõuab kuu aja jooksul koju.

Penelope käsib Odysseuse vanal hoidjal Erykleial kerjuse jalgu pesta ning Erykleia tunneb Odysseuse ära armi järgi, mille too oli noorena jahil käies saanud. Athena aga hoolitseb selle eest, et Penelope veel midagi teada ei saaks. Odysseus sunnib ka Eurykleia vaikima ning hoidja lubab saladust pidada. Penelope räägib, et nägi unes, kuidas kotkas tappis kakskümmend tema lemmikhane. Odysseus ütleb, et unenägu ennustab kosilastele surma. Ta annab Penelopele nõu korraldada võistlus, mille tulemusel läheks Penelope naiseks kosilasele, kes suudab lasta vibunoole läbi kaheteistkümne kirveaugu, nagu Odysseus seda varem teinud oli.

Kahekümnes laul. Öö ja hommik enne võitlust kosilastega

Odysseus ei suuda uinuda, kuna kardab, et tal ei õnnestu kosilasi võita. Penelope on endast väljas, sest Odysseus pole ikka veel tulnud ning ta on äsja lubanud uuesti mehele minna. Palvetades anub ta surma Artemise käe läbi, Odysseus aga ootab ennet Zeusilt. Zeus vastab pikselöögiga samal ajal, kui üks teenijatüdrukutest kosilasi kirub.

Järgmisel hommikul kohtuvad Telemachos ja Odysseus kosilaste kambaga. Athena ässitab neid Odysseust solvama, et mehe viha ei raugeks. Üks kosilastest viskab Odysseust lehmakoodiga, kuid see lendab napilt Odysseuse peast mööda. Kosilased lõbutsevad lärmakalt edasi.

Kahekümne esimene laul. Vibulaskmisvõistlus

Penelope teatab, et läheb naiseks mehele, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata ning noole läbi kaheteistkümne kõrvuti asetatud kirve lasta. Telemachos paneb kirved ritta, kuid ei suuda vibunööri piisavalt pingule tõmmata. Ka kosilased on sunnitud üksteise järel oma võimetust tunnistama. Odysseus tõmbub eemale ning paljastab Eumaiosele ja lehmakarjusele, kes ta on. Võistlevate kosilaste juurde tagasi minnes näevad nad, et kellelgi pole õnnestunud vibu vinna tõmmata. Antinoos teeb ettepaneku lükata võistluse jätkamine edasi järgmisesse päeva, et mehed saaksid Apollonile ohverdada. Eumaios viib aga vibu Odysseusele, kes vinnastab vibu ja laseb noole puhtalt läbi kirveaukude.

Kahekümne teine laul. Kosilaste tapmine

Järgmise noole saadab Odysseus veini joova Antinoose kurku ning ütleb kohalviibijatele, et on Ithaka kadunud kuningas. Kosilased on hirmust rabatud ning üritavad põgeneda. Palveist hoolimata lubab Odysseus nad kõik tappa. Amphinomos sureb Telemachose piigihoobist. Telemachos toob Eumaiosele ja Odysseuse liitlastele relvad, üks reeturitest aga hangib odad ja kilbid kosilastele. Algab võitlus, mis Athena abiga aga kiiresti lõpeb. Odysseus tapab kõik kosilaste poolel olnud mehed peale mõne süütuks osutunud majalise. Eurykleia hõiskab kosilaste laipu nähes, kuid Odysseus keelab tal surma üle rõõmustada. Äraandjaks osutunud teenijatüdrukutele tehakse ülesandeks laipade koristamine ning seejärel tapetakse ka nemad. Seejärel jagab Odysseus korraldusi maja puhastamiseks.

Eestikeelsed väljaanded

• Homerose Odüsseia. Esimene osa (Laulud 1-12). Kreeka keelest tõlkinud Anna Öpik, Tartu 1938
• Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963
• Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006; järelsõna: Mait Kõiv, ""Ilias", "Odüsseia" ja Homerose küsimus"

Sekundaarkirjandus

• Roos, Ervin, Odüsseia. Sisuline, kunstikriitiline ja tekkelooline analüüs. RK "Teaduslik Kirjandus" Tartu 1941