Näitusemaja Rehbinder
Näitusemaja Rehbinder (ka Rehbinderi maja) on endine aadlielamu Rakveres aadressil Tallinna tn 5. Rehbinderi maja on ainus peaaegu ümberehitamata kujul säilinud varaklassitsistlik paekivist aadlielamu Rakveres. Maja on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Maja ehitati 1793. aastal aadlielamuks, see kuulus Udriku mõisnikule krahv Gustav Diedrich von Rehbinderile (1756–1826), Rakvere kreisiülemale. Rehbinder oli Virumaa üks ettevõtlikumaid mehi, kellele kuulus veel ligi 14 mõisa.
Maja on varaklassitsistliku paekivist aadlielamu silmapaistev näide. Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kaetud kivist kelpkatusega. Maapinna reljeefist tingituna on idaosa kõrge soklikorrusega. Fassaadi liigendavad kolm lamedat risaliiti. Katuseräästast kõrgemale kerkiv keskrisaliit on kaunistatud girlandidega, mis päädib astmikfrontooniga. Tänavapoolsed sissepääsud asuvad fassaadi otstes, kusjuures peasissepääs oli kuni viimase ajani esifassaadi lääneotsas, kus on kõrge, valgmikuga uks. Põhikorruse ruumid paiknevad kahel pool maja pikuti läbivat vahekoridori, tänava ääres suuremad esindusruumid (saal, peavestibüül jt), õue pool väiksemad toad. Soklikorrus on võlvitud, seal asusid majandusruumid ja teenijate toad. Rehbinderi maja on ainus peaaegu ümberehitamata kujul säilinud varaklassitsistlik paekivist aadlielamu Rakveres.
Teadaolevalt kuulus 1798.–1826. aastal maja Carl von Tiesenhausenile (1756–1816).
Majja plaaniti asutada kreiskool, sellega kaasnes hoone müük linnale. Maja müüdi 1826. aastal Rakvere linnale 1525 bankorubla eest. Arvatakse, et pärast Carl von Tiesenhauseni surma aastal 1816 elasid seal 10 aastat ka tema kaks last.
1826. aastal omandas hoone Rakvere linn oma kohtu- ja võimuasutuste tarvis. Veel on selles majas tegutsenud kreisi sõjaväeülem ja kreisi politseivalitsuse ehk kreisiülema kantselei.
Pärast maja müüki linnale hakati majas tegema korrastustöid ja ehitati maja esinduslikumaks. Eesti Vabariigi algusajal asus hoones Rakvere linnavalitsus ja mõnda aega ka linna avalik raamatukogu. Maja on 20. sajandil mitmeid kordi remonditud. 1962. aastal oli linnavõim sunnitud majast lahkuma ja andma ruumid üle Rakvere Territoriaalsele Kolhoosi- ja Sovhoositootmise Valitsusele. Pärast Eesti Vabariigi taastamist said Rakvere linnavalitsus ja -volikogu taas jätkata tegevust oma vanas majas.
Hoones on korraldatud mitmeid hooldusremonte. 1970. aastatel ennistati fassaad, taastati siseruumide algne jaotus, lammutati ahjud ja ehitati keskküte. Aknad ja uksed on asendatud koopiatega. 2001. aastal värviti hoone fassaad ja 2003. aastal tehti saalilae tugevdustööd, kandekonstruktsioonid tugevdati metallkandjatega. Ehitati ventilatsioon.
Paljudest tubadest on leitud seinakihtide alt maalingufragmente. Paljude seisundit on halvendanud remonttööd. On leitud ka kõige silmapaistvam maaling, mis asub hoone hoovipoolses küljes (tuba nr 2), kus on tegemist galoppiva hobuse ja ratsanikuga, kuid millest säilinud on vähe. Maaling avastati alles 2020. aasta sügisel.[1]
Maja on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.[2]
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]Rehbinderi maja muudeti 2017. aastal SA Virumaa Muuseumid filiaaliks[3] ning tegutseb näitusemajana. Rehbinderi maja ühes majapooles on püsinäitus, teises ajutised näitused. Maja on võimalik ka rentida sünnipäevapidudeks või mitmesugusteks haridusprogrammideks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Rehbinderi maja paljastas seni teadmata seinamaalingu Virumaa Teataja
- ↑ 15736 Elamu Rakveres, Tallinna t 5 Kultuurimälestiste register
- ↑ Rehbinderi Maja avab uksed Sirp, 21.11.2017
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]