Nikolai Tšihhatšov (1830−1917)

Nikolai Matvejevitš Tšihhatšov. Aleksandr Peraškovi maal (1900)

Nikolai Matvejevitš Tšihhatšov (17. (ukj 29.) aprill 1830 Dobrõvitši, Pihkva kubermang − 2. (ukj 15.) jaanuar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi mereväelane (admiral) ja riigitegelane.

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Tšihhatšovi suguvõsa vapp

Põlvnes vanast Pihkva kubermangu aadlisuguvõsast. Tema isa oli 2. järgu kapten Matvei Nikolajevitš Tšihhatšov (1786−1851), ema vürstinna Sofja Dmitrijevna Urussova. 1841. aastal astus mereväe kadetikorpusesse, mille lõpetas 1848. aastal.

Mereväeteenistus

Teenis mereväes alates 1846. aastast. Pärast kadetikorpuse lõpetamist astus tegevteenistusse. 1848−1849 seilas ta Põhjamerel, sealhulgas mitšmanina esimesel Venemaa aurufregatil Arhimed.

Aurufregatt Svetlana (1871). Tšihhatšov oli selle komandör 1860. aastal

Teenistus Vaiksel ookeanil

Seejärel teenis Venemaa merejõududes Vaiksel ookeanil. Aastatel 1851−1853 osales ta admiral Nevelski Amuuri ekspeditsioonil, kus uuris Amuuri alamjooksu ja Amguni jõebasseini; ta kirjeldas De Castrie lahte, mis sai hiljem tema järgi nime. 1854−1854 oli ta kuunari Vostok ja seejärel lühikest aega korveti Olivutsa vanemohvitser. 1854−1855 oli ta transpordilaeva Irtõš, 1855 transpordileva Dvinaa ja korveti Olivutsa komandör. Seejärel oli ta Amuurimaa maa- ja merejõudude korrapidaja-staabiohvitser. Järgnevalt määrati Ida-Siberi kindralkuberneri Nikolai Nikolajevitš Muravjov-Amurski käsutusse. 1856. asutas ta Sahhalini saarel esimese püsiasunduse − Due sõjaväeposti. Samal aastal määrati ta Siberi flotilli staabi- ja Vaikse ookeani sadamate ülemaks. Järgnevalt oli ta mitme laeva komandör: 1857−1858 aurukorvetil Amerika, 1858−1860 korvetil Vol ja 1860 aurufregatil Svetlana. Ta kaardistas Olga ja Vladimiri lahte ning uuris Tatari väina.

Hilisem teenistus

1860. aastal nimetati ta kindraladmiral suurvürst Konstantin Nikolajevitši adjutandiks. 1862. sai temast Vene Aurulaevanduse ja Kaubanduse Seltsi direktor, kellena oli ametis 1876. aastani. 1867. aastal ülendati ta kontradmiraliks. 1876−1884 oli ta Odessa linna merekaitse ülem. Seejärel nimetati mereväe peastaabi ülemaks, kellena oli ametis 1888. aastani. 1888−1896 juhtis ta mereministeeriumi, täites ministri kohuseid. Aastatel 1900−1905 oli ta Siberi raudteede komitee liige.

Tegevus Riiginõukogus

Riiginõukogu liikmeks nimetati ta 14. mail 1896. Aastatel 1900−1906 oli ta tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemangu esimees.

Surm

Suri Petrogradis 1917. aasta algul. Maeti suguvõsa pärusvaldustesse Dobrõvitši külla, kuhu tema surnukeha toimetati keisri erirongiga.

Auastmed

Aasta	Kuupäev	Auaste
1846	25. august	gardemariin
1848	13. juuni	mitšman
1853	28. jaanuar	leitnant
1853	22. aprill	kaptenleitnant
1858	2. juuni	2. järgu kapten
1860	29. august	1. järgu kapten
1867	15. oktoober	kontradmiral
1869	30. august	kontradmiral svita
1880	1. jaanuar	viitseadmiral
1892	1. jaanuar	admiral

Autasud

Venemaa autasud

• Püha Vladimiri ordeni IV klass (21. jaanuar 1853)
• Püha Stanislavi ordeni II klass koos keisrikrooniga (26. august 1856)
• Püha Anna ordeni III klass (1859)
• Püha Anna ordeni II klass koos keisrikrooniga (14. jaanuar 1863)
• Püha Vladimiri ordeni III klass (4. aprill 1865)
• Püha Stanislavi ordeni I klass (21. oktoober 1871)
• Püha Anna ordeni I klass (1. jaanuar 1877)
• Püha Vladimiri ordeni II klass koos mõõkadega (27. oktoober 1878)
• Valge Kotka orden (1. jaanuar 1885)
• Püha Aleksander Nevski orden (1. jaanuar 1887, briljandid 1. jaanuar 1890)
• Püha Vladimiri ordeni I klass (14. mai 1896)

Välismaa autasud

• Kreeka Lunastaja ordeni II klass koos tähega (31. jaanuar 1872)
• Württembergi Friedrichi ordeni suurrist (30. juuni 1872)
• Türgi Medjidie ordeni I klass (30. aprill 1873)
• Montenegro Vürst Danilo I ordeni II klass koos tähega (26. juuni 1877)
• Preisimaa Punase Kotka ordeni I klass (1888)
• Montenegro Vürst Danilo I ordeni I klass (1889)
• Prantsusmaa Auleegioni ordeni suurohvitseririst (27. september 1891)
• Taani Dannebrogi ordeni suurrist (6. jaanuar 1892)
• Serbia Takovo Risti ordeni I klass (26. oktoober 1892)
• Buhhaara Buhhaara Kuldtähe orden koos briljantidega (1. veebruar 1893)
• Preisimaa Punase Kotka ordeni suurrist (9. jaanuar 1895)
• Buhhaara Krooni orden (18. mai 1896)

Muu tunnustus

• Odessa aukodanik (1. jaanuar 1893)

Seltsitegevus

• Keiserliku Lõuna-Venemaa Põllumajanduse Seltsi tegevliige (10. detsember 1865)
• Keiserliku Vene Geograafiaseltsi tegev- (2. mai 1861) ja auliige (17. detsember 1894)

Vaata ka

• Tšihhatšov
• Tšihhatšovi laht
• Tšihhatšovi saar

Kirjandus

• Шилов, Денис Николаевич. Государственные деятели Российской империи. Главы высших и центральных учреждений, 1802-1917. Биобиблиографический справочнк. С.-Петербург: Буланин, 2001. Lk 722-726.