Nikolai Tšihhatšov (1830−1917)
Nikolai Matvejevitš Tšihhatšov (17. (ukj 29.) aprill 1830 Dobrõvitši, Pihkva kubermang − 2. (ukj 15.) jaanuar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi mereväelane (admiral) ja riigitegelane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Põlvnes vanast Pihkva kubermangu aadlisuguvõsast. Tema isa oli 2. järgu kapten Matvei Nikolajevitš Tšihhatšov (1786−1851), ema vürstinna Sofja Dmitrijevna Urussova.[1] 1841. aastal astus mereväe kadetikorpusesse, mille lõpetas 1848. aastal.
Mereväeteenistus[muuda | muuda lähteteksti]
Teenis mereväes alates 1846. aastast. Pärast kadetikorpuse lõpetamist astus tegevteenistusse. 1848−1849 seilas ta Põhjamerel, sealhulgas mitšmanina esimesel Venemaa aurufregatil Arhimed.
Teenistus Vaiksel ookeanil[muuda | muuda lähteteksti]
Seejärel teenis Venemaa merejõududes Vaiksel ookeanil. Aastatel 1851−1853 osales ta admiral Nevelski Amuuri ekspeditsioonil, kus uuris Amuuri alamjooksu ja Amguni jõebasseini; ta kirjeldas De Castrie lahte, mis sai hiljem tema järgi nime. 1854−1854 oli ta kuunari Vostok ja seejärel lühikest aega korveti Olivutsa vanemohvitser. 1854−1855 oli ta transpordilaeva Irtõš, 1855 transpordileva Dvinaa ja korveti Olivutsa komandör. Seejärel oli ta Amuurimaa maa- ja merejõudude korrapidaja-staabiohvitser. Järgnevalt määrati Ida-Siberi kindralkuberneri Nikolai Nikolajevitš Muravjov-Amurski käsutusse. 1856. asutas ta Sahhalini saarel esimese püsiasunduse − Due sõjaväeposti. Samal aastal määrati ta Siberi flotilli staabi- ja Vaikse ookeani sadamate ülemaks. Järgnevalt oli ta mitme laeva komandör: 1857−1858 aurukorvetil Amerika, 1858−1860 korvetil Vol ja 1860 aurufregatil Svetlana. Ta kaardistas Olga ja Vladimiri lahte ning uuris Tatari väina.
Hilisem teenistus[muuda | muuda lähteteksti]
1860. aastal nimetati ta kindraladmiral suurvürst Konstantin Nikolajevitši adjutandiks. 1862. sai temast Vene Aurulaevanduse ja Kaubanduse Seltsi direktor, kellena oli ametis 1876. aastani. 1867. aastal ülendati ta kontradmiraliks. 1876−1884 oli ta Odessa linna merekaitse ülem. Seejärel nimetati mereväe peastaabi ülemaks, kellena oli ametis 1888. aastani. 1888−1896 juhtis ta mereministeeriumi, täites ministri kohuseid. Aastatel 1900−1905 oli ta Siberi raudteede komitee liige.
Tegevus Riiginõukogus[muuda | muuda lähteteksti]
Riiginõukogu liikmeks nimetati ta 14. mail 1896. Aastatel 1900−1906 oli ta tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemangu esimees.
Surm[muuda | muuda lähteteksti]
Suri Petrogradis 1917. aasta algul. Maeti suguvõsa pärusvaldustesse Dobrõvitši külla, kuhu tema surnukeha toimetati keisri erirongiga.
Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta | Kuupäev | Auaste |
---|---|---|
25. august | gardemariin | |
13. juuni | mitšman | |
28. jaanuar | leitnant | |
22. aprill | kaptenleitnant | |
2. juuni | 2. järgu kapten | |
29. august | 1. järgu kapten | |
15. oktoober | kontradmiral | |
30. august | kontradmiral svita | |
1. jaanuar | viitseadmiral | |
1. jaanuar | admiral |
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]
- Püha Vladimiri ordeni IV klass (21. jaanuar 1853)
- Püha Stanislavi ordeni II klass koos keisrikrooniga (26. august 1856)
- Püha Anna ordeni III klass (1859)
- Püha Anna ordeni II klass koos keisrikrooniga (14. jaanuar 1863)
- Püha Vladimiri ordeni III klass (4. aprill 1865)
- Püha Stanislavi ordeni I klass (21. oktoober 1871)
- Püha Anna ordeni I klass (1. jaanuar 1877)
- Püha Vladimiri ordeni II klass koos mõõkadega (27. oktoober 1878)
- Valge Kotka orden (1. jaanuar 1885)
- Püha Aleksander Nevski orden (1. jaanuar 1887, briljandid 1. jaanuar 1890)
- Püha Vladimiri ordeni I klass (14. mai 1896)
Välismaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]
- Kreeka Lunastaja ordeni II klass koos tähega (31. jaanuar 1872)
- Württembergi Friedrichi ordeni suurrist (30. juuni 1872)
- Türgi Medjidie ordeni I klass (30. aprill 1873)
- Montenegro Vürst Danilo I ordeni II klass koos tähega (26. juuni 1877)
- Preisimaa Punase Kotka ordeni I klass (1888)
- Montenegro Vürst Danilo I ordeni I klass (1889)
- Prantsusmaa Auleegioni ordeni suurohvitseririst (27. september 1891)
- Taani Dannebrogi ordeni suurrist (6. jaanuar 1892)
- Serbia Takovo Risti ordeni I klass (26. oktoober 1892)
- Buhhaara Buhhaara Kuldtähe orden koos briljantidega (1. veebruar 1893)
- Preisimaa Punase Kotka ordeni suurrist (9. jaanuar 1895)
- Buhhaara Krooni orden (18. mai 1896)
Muu tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Odessa aukodanik (1. jaanuar 1893)
Seltsitegevus[muuda | muuda lähteteksti]
- Keiserliku Lõuna-Venemaa Põllumajanduse Seltsi tegevliige (10. detsember 1865)
- Keiserliku Vene Geograafiaseltsi tegev- (2. mai 1861) ja auliige (17. detsember 1894)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tšihhatšovi suguvõsa genealoogia saidil ru.rodovid.ru.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Шилов, Денис Николаевич. Государственные деятели Российской империи. Главы высших и центральных учреждений, 1802-1917. Биобиблиографический справочнк. С.-Петербург: Буланин, 2001. Lk 722-726.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nikolai Tšihhatšov (1830−1917) |
- Punase Kotka suurristi ordeni kavalerid
- Punase Kotka I klassi ordeni kavalerid
- Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid
- Püha Vladimiri I klassi ordeni kavalerid
- Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid
- Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid
- Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid
- Venemaa keisririigi admiralid
- Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed
- Venemaa keisririigi sõjaväelased
- Sündinud 1830
- Surnud 1917