Urussov

Allikas: Vikipeedia
Urussovi suguvõsa vürstivapp

Urussov, tänapäeval ka Ouroussoff, on nogai päritolu Venemaa aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Ameerika Ühendriikides ja Venemaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa rajajaks oli Nogai hordi khaan Uruss-mursaa, kes oli Timuri väepealiku ja Kuldhordi de facto valitseja Jegidei-Mangiti (1352−1419) järeltulija kuuendas põlves; tema järgi sai suguvõsa oma nime. Tegelikuks suguvõsa rajajaks oli tema pojapoeg Kassim-mursaa (u 1585−1647), kes pandi 1627. aastal kirja Moskva aadlikuna ja kes sai ristimisel nimeks vürst Andrei Satõjevitš Urussov.[1]

Urussovid oli Venemaal mõjukad alates XVII sajandist alates. Tsaaririigi perioodil võrsus nende hulgast viis bojaari ja mitmed teenisid Venemaa valitsejaid stolnikutena. Alates Peeter I valitsusajast kuni Venemaa keisrivõimu lõpuni 1917. aastal jõudis 34 suguvõsa liiget sõjaväeteenistuses vähemalt kindralmajori auastme või tsiviilteenistuses sellele vastava tõelise riiginõuniku teenistusastmeni.[2]

Nad olid suguluses teiste khaan Jedigeist põlvnenud nogai päritolu vürstisuguvõsadega: Baiterekov, Jussupov, Kutumov, Šeidjakov.[3]

Urussovid kubermangu aadlisuguvõsaraamatutes[muuda | muuda lähteteksti]

Urussovid kanti Jaroslavli, Moskva, Peterburi, Simbirski, Smolenski ja Tšernigovi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Vürst Aleksandr Mihhailovitš Urussov (1767−1853)
Kindralmajor vürst Aleksandr Petrovitš Urussov (1768−1835)
Tõeline salanõunik vürst Sergei Jurjevitš Urussov (1816−1883)

Urussov[muuda | muuda lähteteksti]

Ouroussoff[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Urussovi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Ostašjovo mõis
Spasskoje mõis Jaroslavli kubermangus
  • Jaroslavli kubermang:
    • Iljinski, Marjino, Novlenski, Spasskoje
  • Kaluuga kubermang:
    • Iljino, Rosva, Želov
  • Kiievi kubermang:
    • Tabanovka
  • Kostroma kubermang:
    • Artemovo, Fjodorovskaja, Jakšino, Karezovo, Kartsovo, Lobatševo, Potšinok, Šaklja
  • Moskva kubermang:
    • Ostašjovo (a-ni 1861 Aleksandrovskoje-Ostašjovo)
  • Rostovi kubermang:
    • Titovo
  • Simbirski kubermang:
    • Beketovka
  • Smolenski kubermang:
    • Maltsovo, Ovinovštšina
  • Tuula kubermang:
    • Grjaznovka, Hmelevka, Lõzovka, Savino, Slobodaa, Voskressenskoje (kuni 1864)
  • Vladimiri kubermang:
    • Dobrjatšihha, Linevo, Uljahhina

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Дворянские роды Российской Империи. Том третий. Кназья. Санкт-Петербург, 1996, lk 116.
  2. Высшие чины Российской Империи (22.10.1721-2.03.1917). Биографический словарь. Том III. Р-Я. Москва: 2017. Lk 327-330 [1].
  3. Дворянские роды Российской Империи. Том третий. Кназья. Санкт-Петербург, 1996, lk 111.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 162-163.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Fürstliche Häuser. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1956. Lk 533-536.
  • Дворянские роды Российской Империи. Том третий. Кназья. Санкт-Петербург, 1996. Lk 116-121.
  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 26-32 [2]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]