Nike (ettevõte)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2019) |
| Nike | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 1964 |
| Asutajad |
Bill Bowerman Phil Knight |
| Peakorter | Portland |
| Võtmeisikud |
Phil Knight (nõukogu esimees) Mark Parker (president, tegevdirektor) |
| Valdkonnad | rõiva- ja moetööstus |
| Tooted | spordijalatsid- ja rõivad, sporditarbed |
| Käive | 24,128 miljardit $ (2012) |
| Puhaskasum | 2,223 miljardit $ (2012) |
| Töötajaid | 44 000 (2012) |
| Tunnuslause | Just Do It! |
Nike (hääldus ˈnaɪki) on USA ettevõte, mis on spetsialiseerunud spordi- ja vabaajarõivaste ning sporditarvete tootmisele. Sellel alal on ta maailma suurim ettevõte. Nimi Nike on võetud müütilise võidujumalanna järgi.
Nike on Eesti Jalgpalliliidu ametlik varustuspartner aastast 2000.[1]
Nike asutasid 1964. aastal Bill Bowerman ja Phil Knight.
Nike Euroopa peakorter asub Hollandis Hilversumis. Nike peakorteris Ameerika Ühendriikides Portlandi linnas töötab 600 tootedisainerit.
1970. aastatel avaldas Nike õhkpatjadega jalatsid.
1988. aastal muutis Nike tootesarjaga Air Max õhkpadjad väliselt nähtavaks.
Nike toodab jalgpalliklubide särke kasutatud plastpudelitest ja väljakukatteid kasutatud spordiketsidest ning arendab spordirakendusi mobiilidele.
Nike jalatseid kopeeritakse ebaseaduslikult algselt kehvema materjaliga. Kopeeritud jalatsid on originaaljalatsitest veidi odavamad. Koopia ja originaaljalatsi eristamine on raske.
Nikele kuulub 20–25% spordijalatsite ja -rõivaste maailmaturust.[2]
2018. aastal oli Nike tegevjuhi palk töötajate mediaanpalgast 379 korda suurem.[3]
Kristjan Luha alustas Nike’is karjääri 2003. aastal Hollandis. 2010. aastast 2018. aastani on ta töötanud välislähetuste raames Nike võtmekliendihaldurina, maaletoojate kuraatorina arenevatel turgudel Kesk- ja Ida-Euroopas ning Aafrikas, Venemaa müügidirektorina, Kreeka ja Küprose osakonna juhina. 2018. aastast töötas ta Nike’i peakorteris Portlandis. 2020. aastal lahkus ta ettevõttest.[4]
Mudelid
[muuda | muuda lähteteksti]Air Force, Air Max, Nike Free, Delta Force, 6.0, Air, Casual, iD, Nike+, Nike Flyknit jne.[5]
iD
[muuda | muuda lähteteksti]ID on isikliku jalavormiga jalats, mis valmib kuumpressmasinaga 15 minuti jooksul.
Nike+
[muuda | muuda lähteteksti]Jalatsid sisaldavad treeningu andmeid analüüsivat tajurit.
Nike Flyknit
[muuda | muuda lähteteksti]Jalatsi pealist kootakse erilise masinaga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti koondis astub Fääri saarte vastu uues vormis Delfi Sport, 11. august 2010
- ↑ Toivo Tänavsuu (15. veebruar 2013). "VANA KULD: Eestlane juhib spordifirma Nike'i äri Kreekas ja Küprosel". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2017.
- ↑ "US companies reveal pay gap between bosses and workers". Financial Times (inglise keeles). The Financial Times Ltd. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Lennart Ruuda (23. september 2020). "Nike peakorterist lahkunud eestlane: see oli nagu suur mull". Postimees.
- ↑ Ballzy (06.04.2020). "Nike".
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
3M | American Express | AT&T | Boeing | Caterpillar | Chevron Corporation | Cisco Systems | Coca-Cola | DuPont | ExxonMobil | General Electric | Goldman Sachs | Home Depot | Intel | IBM | Johnson & Johnson | JPMorgan Chase | McDonald's | Microsoft | Nike | Pfizer | Procter & Gamble | Travelers | UnitedHealth Group | United Technologies Corporation | Verizon Communications | Visa | Walmart | Walt Disney