Nedelini katastroof

Allikas: Vikipeedia
Auvalve õnnetuse ohvrite mälestussamba juures

Nedelini katastroof oli 24. oktoobril 1960 Nõukogude Liidus Kasahstanis Bajkongõri kosmodroomi raketistardiplatvormil aset leidnud kontinentidevahelise ballistilise raketi R16 plahvatus.

Raketi peakonstruktor oli Mihhail Jangel, raketi väljatöötamise programmi juhtis NSV Liidu relvajõudude strateegiliste raketivägede ülemjuhataja suurtükiväe peamarssal Mitrofan Nedelin. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva lähenedes oli Nikita Hruštšov andnud asjaosalistele käsu, et R-16 start toimuks vahetult enne oktoobripühi. Stardipaigal püüti seepärast raketi ettevalmistustega iga hinna eest ettenähtud ajaks valmis saada.[1]

Raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, mida parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastada raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. Kütusena kasutati hüdrasiini ja hapendajana lämmastikhapet, mis on äärmiselt korrodeeriv. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduseks kasutatud kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval teele saata. Tegelikult oleks pidanud raketi paagid tühjaks pumpama ja raketi tehasesse ülevaatusele saatma. Selleks oleks aga kulunud vähemalt kuu aega.

Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka, viibides ka ise demonstratiivselt stardiplatvormi lähedal. Ettevalmistusmeeskond tegutses hooletult, pealegi rikuti ohutusreegleid – raketi elektrisüsteem oli vooluvõrku lülitatud. Ettevalmistuse paranduste käigus seadistas üks spetsialist, eeldades, et raketi elektrisüsteem on pingestamata, stardi sammlüliti 0-asendisse, mille tõttu käivitus ettekavandamatult põlemisprotsess raketi teise astme mootori põlemiskambris, mis põhjustas 124-tonnise raketi plahvatuse. Kogu stardiplatvorm lahvatas põlema. Erinevatel andmetel hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin. Raketi peakonstruktor Mihhail Jangel viibis samuti stardipaigal, kuid ta oli parajasti enne stardiplatvormil toimunud plahvatust suitsupausile läinud ning jäi tänu sellele ellu.

Seda suurõnnetust varjas Nõukogude Liit kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses.[1] Teave toimunu kohta jõudis siiski lääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas katastroofi toimumist avalikult alles 1989. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]