Mine sisu juurde

Jämepeamadulased

Allikas: Vikipeedia
Jämepeamadulased
Farancia abacura
Farancia abacura
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Colubroidea
Sugukond Colubridae
Alamsugukond Jämepeamadulased Dipsadinae[1]
Bonaparte, 1838
Sünonüümid
  • Dipsadinae Bonaparte, 1838
  • Xenodontinae Cope, 1859

Jämepeamadulased on maoliste alamsugukond (Dipsadinae) sugukonnas Colubridae või sugukond (Dipsadidae)ülemsugukonnas Colubroidea.

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Jämepeamadulaste süstemaatika pole päris selge. Jämepeamadulasi[2] on klassifitseeritud mitmeti, neid on klassifitseeritud kui nastiklasi, Xenodontidae alamsugukonnana ja osad autorid paigutavad nad, seisuga 2009, ka sugukonda Dispadidae.[3]

Alsophis antillensis
Contia tenuis
Farancia erytrogramma
Hypsiglena torquata jani
Imantodes cenchoa
Ninia atrata
Rhadinaea flavilata

Triibus Pseudoboini:

  • Boiruna Zaher, 1996
  • Clelia Fitzinger, 1826
  • Drepanoides Dunn, 1928
  • Mussurana Zaher, Grazziotin, Cadle, Murphy, de Moura-Leite & Bonatto, 2009
  • Oxyrhopus Wagler, 1830
  • Phimophis Cope, 1860
  • Pseudoboa Schneider, 1801
  • Rhachidelus Boulenger, 1908
  • Siphlophis Fitzinger, 1843

Triibus Dipsadini

  • Adelphicos Jan, 1862
  • Amastridium Cope, 1861
  • Atractus Wagler, 1828
  • Chersodromus Reinhardt, 1860
  • Coniophanes Hallowell, 1860
  • Cryophis Bogert & Duellman, 1963
  • Dipsas (jämepeamadu) Laurenti, 1768
  • Geophis Wagler, 1830
  • Hypsiglena Cope, 1860
  • Imantodes Dumeril, 1853
  • Leptodeira Fitzinger, 1843
  • Ninia Girard, 1853
  • Plesiodipsas Harvey, Fuenmayor, Portilla & Rueda-Almonacid, 2008
  • Pseudoleptodeira Taylor, 1938
  • Rhadinaea Cope, 1863
  • Rhadinophanes Myers & Campbell, 1981
  • Sibon Fitzinger, 1826
  • Sibynomorphus Fitzinger, 1843
  • Tantalophis Duellman, 1958
  • Tretanorhinus Dumeril, Bibron & Dumeril, 1854
  • Trimetopon Cope, 1885
  • Tropidodipsas Gunther, 1858
  • Urotheca Bibron, 1843

Maoperekonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Jämepeamadulaste alamsugukond liigitatakse roomajate andmebaasis järgmisteks perekondadeks[4][5]:

Need väikesed (mitte üle 1 m pikad) maod elavad Lõuna-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas, Aasias ja Indias.[2]

Erinevalt teistest madudest on jämepeamadulastel mitte vasak vaid parem kops taandarenenud.

Toitumine ja hambad

[muuda | muuda lähteteksti]

Jämepeamadulased toituvad peamiselt väikestest selgrootutest. Nende madude alalõua parem ning vasak pool on kaotanud omavahelise liikuvuse ja on teineteisega jäigalt seostunud. Nendel väikestel madudel on soonilised hambad mis on suunatud kõri poole ja neid kasutavad nad toitumisel aga teadlaste arvates ka sisestamaks saakloomadesse mürgina toimivat süljenäärmete nõret. Nad toituvad peamiselt limustest ja kojaga tigudest.

Teatmeteoses Loomade elu, V köite, 295. lk kirjeldatakse seda järgnevalt[2]

Röövloom sisendab jäiga alalõua kojasuudmesse, edasise liigutuse abil surub pikad, kõverdunud hambad limuse keha eesmisse ossa ja järk-järgult, ületades teo vastupanu, kisub ta eriliste närimisliigutuste abil kojast välja.

Teadlased on need maod inimestele üldiselt ohutuks tunnistanud[3]. Osadel Dipsadidae sugukonda kuuluvatel madudel on laboratooriumides Duvernoy näärme eritiste manustamisel biotestidesse kaasatud katseloomadele teatav oht loomade elule kinnitust leidnud. [6]

  1. Peter Uetz & Jakob Hallermann, Higher Taxa in Extant Reptiles, Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 17.04.2014) (inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 "Loomade elu", 5. kd., lk. 294–295
  3. 3,0 3,1 Dipsadidae veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)
  4. Dipsadidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)
  5. Dipsadidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 1.05.2015) (inglise keeles)
  6. Scott A Weinstein, David A. Warrell, Julian White, Daniel E Keyler. Venomous? Bites from Non-Venomous Snakes: A Critical Analysis of Risk and Management of "Colubrid" snake bites., lk 283 – 288, 2011, Elsevier, ISBN 978 0 12 387732 1 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]