Naja annulifera

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Naja haje annulifera)
Jump to navigation Jump to search
Naja annulifera
Naja annulifera
Naja annulifera
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Alamklass Soomussisalikud Lepidosauria
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Sugukond Mürknastiklased Elapidae
Perekond Kobra Naja
Liik Naja annulifera
Binaarne nimetus
N. annulifera
Peters, 1854
Sünonüümid
  • Naja haje var. annulifera Peters, 1854[1]
  • Naia haie Boulenger, 1887
  • Naja annulifera Wallach jt, 2009
  • Naja haje Bogert, 1943
  • Naja haje Peters, 1854
  • Naja nigricollis Curtis, 1911[2]

Naja annulifera on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonna maoliik.[3]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Naja annulifera on varem olnud egiptuse kobra alamliik.[4]

Alamliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Soomused[muuda | muuda lähteteksti]

Täiskasvanud madude seljasoomused on kas pruunikashallid, tumepruunid või sinakasmustad, harva kollakad. Harva võib kohata ka triibutatud isendeid (harilikult isased), kelle sinakasmustad soomused seljal on vööditatud 7 kuni 11 laia kollase ehk kollakaspruuuni ringiga. Kõhusoomused aga on kollased kuid tumedate laikudega.

Noorte madude seljasoomused on kollakat või rohekaskollakat värvi, kaela ümber aga must triip. Kõhualused soomused on kollased.

Pea[muuda | muuda lähteteksti]

Pea on suur kuid eraldub kaelast vaid pisut, ninamiku tipp on suunatud veidi ülespoole. Silmad on üsna suured, pupillid ümmargused.

Keha[muuda | muuda lähteteksti]

Keha on neil siliderjas ja kaitsepoosiks lamendatud kaelal nn 'prillmaomärk' puudub.

Täiskasvanud madude kehapikkus on mõõdukas - 150 kuni 220 cm (maksimum 260 cm). Isased on harilikult suuremad ja raskemad kui emased maod.

Paljunemisbioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Lõuna-Aafrika talveperiood on läbi algab osadel Naja annulifera madudel paaritumisperiood (september kuni detsember). Maod väljuvad talveunest ja algab vastuvõtlike partnerite otsimine. Sel perioodil on täheldatud isaste vahelisi võitlusi. Edukas paaritumine ei võta kaua aega (vangistuses 20 minutit) ja selle lõppedes roomavad partnerid eri radu pidi minema.

Gestatsiooniperiood kestab kas vähem või kauem kui 2 kuud.

Emaste madude sigimisvormiks on ovipaaria, looduslikus keskkonnas muneb graviidne emane, sageli termiidipessa, suvel 8 kuni 33 muna (maksimaalselt 47).

Kobramuna keskmised mõõtmed on 46-55 mm x 24-32 mm.

Saakloom[muuda | muuda lähteteksti]

Jahti peab harilikult öösel.[7]

Nende saakloomadeks on mitmed linnud ja nende munad aga ka teised maod, nagu lärmakas aafrikarästik ja ka sama liigi isendeid.

Need maod on saakloomaks osadele lindudele, näiteks madukotkastele ja teistele madudele.

Kokkupuuted inimesega[muuda | muuda lähteteksti]

Need kobrad on looduses üsna häbelikud. Kui võimalik, püüavad nad kokkupuuteid inimestega ja objektidega mis ära söömiseks liiga suuremõõtmelised, vältida roomates lihtsalt ära.

Neid peetakse osade inimeste kodudes vangistuses (seltsilisloomadena) ja osades loomaaedades. 26. märtsil 2011 teavitas Bronx Zoo roomajate maja sulgemisest, kuna 'teismeline emane' Naja annulifera lahkus kodusest puurist.[8]

Nurka või vihale aetuna võivad võtta sisse kaitsepoosi ja avada kaelal paikneva 12 kuni 16 cm nn 'kapuutsi', teadaolevalt ta sülitav kobra ei ole.

Naja annulifera hammustus[muuda | muuda lähteteksti]

Inimeste suhtes on nad mürkmadudeks liigitatavad, kuna nende hammustuse ajal eritatud tokiinina toimiv sülg võib mürgistusseisundi esile kutsuda - sülg on neurotoksiline (toimib närvisüsteemi ja kopsud ning südamelihas võivad lakata talitlemast) ja võib põhjustada hingamispuudulikkuse.[9]

Anafülaktilise šoki ära hoidmiseks võiks varuks olla 2 kuni 4 EpiPen automaatset süstalt. Esmaabi tehnikaks võib kasutada pressure immobilisation technique-võtet.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Neid madusid võib kohata Lõuna - Aafrikas, Svaasimaal, Mosambiigis, Zimbabwes, Botswanas, Sambias ja Malawis.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Naja haje annulifera, NCBI Taxonomy database, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
  2. Naja annulifera, Catalogue of Life, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
  3. Naja annulifera, Animal Diversity Web, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
  4. Johan Marais, What's that Snake?: A Starter's Guide to Snakes of Southern Africa, lk 37, 2007, Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
  5. Naja annulifera, Integrated Taxonomic Information System, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
  6. Richard Mastenbroek, THE SNOUTED COBRA, lk 6, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
  7. Snouted Cobra, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
  8. Laura Jimenez, Cobra 449 Success Secrets - 449 Most Asked Questions On Cobra - What You ..., Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
  9. Naja annulifera (Snouted cobra, Egyptian cobra, Banded cobra), veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
  10. Naja annulifera PETERS, 1854, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Richard Mastenbroek, THE SNOUTED COBRA, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Naja annulifera ja saksakeelset artiklit de:Gebänderte Kobra seisuga 28.03.2015.