Pressure immobilisation technique

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pressure immobilisation technique on valdavalt inimestel kasutatav elupäästev esmaabi tehnika, mida kasutatakse osade mürgiste loomade hammustuse või piste korral.[1]

Pressure immobilisation technique-võtet ei kasutata mitte kõikide loomade hammustamise puhul, vaid soovitatakse kasutada mürkmadude hammustuse, mürgiste ämblike, mesilaste, herilaste nõelatorke korral ja sipelgate happepritse korral.

Tehnika on kasutusel peamiselt Austraalias, kus elab üsna rohkelt inimese suhtes mürkmadudes liigitatud madusid ja soovitatakse kasutada kõikide mürkmadude hammustuse korral.

Nimetatud võtte eesmärgiks on näiteks jäsemetesse sisestatud mürgina toimivate võõrvalkude liikumise piiramine, et ained jääksid kas hammustatud või pista saanud jäsemesse ega liiguks lümfisüsteemi ja koos lümfiga elutähtsatesse elunditesse.

Esmaabi andmisega paralleelselt tuleks püüda ka hädaabinumbrile helistada, Eestis on see number 112.

Võte elastse rõhksidemega[muuda | muuda lähteteksti]

Mürgiste loomadega kokkupuutel toimunud õnnetusjuhtumi puhul võib püüda kannatanul näiteks hammustada/torgata saanud jalga ka esimese ettejuhtuva riideesemega rõhkselt kinni siduda, kuid siis ei pruugi see võte õnnestuda. Võtte ülesandeks on ühtlaselt survestatud (rõhutud) piirkonna moodustamine hammustuskoha ümber. Elastiksideme (soovitav laius 10 kuni 15 cm) sidumist alustatakse 10 cm kaugusel hammustuskohast (hammustuskoha ja südame vahelisel kehapiirkonnal) ja seotakse ümber jäseme liikudes südame suunas ja seejärel liikudes sidumisega tagasi hammustuskohta ja sealt edasi kas jala- ehk käelaba suunas. Soovitavalt võiks hammustada/torgata/pista saanud jäseme ka lahastada, see aitab jäset liikumatuna hoida.[2]

Elastse rõhksideme sidumistugevus võiks olla sarnane vigastatud hüppeliigese sidumistugevusele, st rõhksideme eesmärgiks ei ole vereringluse takistamine. Võimalusel tuleks hammustuskoht märgistada ära ka sidemel.

Sidet tuleks peal hoida kuni haiglasse saabumiseni, kus selle eemaldavad vastava väljaõppe saanud ja meditsiiniaparatuuride kasutamist tundvad meditsiinitöötajad.

Pressure immobilisation technique'i välja töötajaks peetakse austraallast Struan Keith Sutherland'i (17. juuni 193611. jaanuar 2002).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1], Veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)
  2. AUSTRALIAN RESUSCITATION COUNCIL, ENVENOMATION - PRESSURE IMMOBILISATION TECHNIQUE, Veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pressure immobilisation technique seisuga 15.04.2014.