Naiskodukaitse Sakala ringkond

Allikas: Vikipeedia
Naiskodukaitse Sakala ringkond
Naiskodukaitse Sakala ringkonna lipp
Asutatud 27. novembril 1927
taasasutud 8. juunil 1995
Asukoht Viljandimaa
Peaorgan Kaitseliit
Emaorganisatsioon Naiskodukaitse
Veebileht Naiskodukaitse Sakala ringkonna koduleht

Naiskodukaitse Sakala ringkond on Eesti Kaitseliidu allorganisatsiooni Naiskodukaitse piirkondlik organisatsioon, mis tegutseb Viljandi maakonnas.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitse Sakala ringkond kasutab sümbolina lippu. Lipu kavandi töötas välja Priit Herodes. Helesinisel lipukangal paikneb valge Liiliarist, mis on ääristatud hõbedase kontuuriga. Risti keskel on sinisel sõõril Viljandimaa vapp – vasakule vaatav, tõstetud tiibadega hõbedane kotkas, kelle jalad ja nokk on kuldsed. Kotkas hoiab parema jalaga kuldse käepidemega hõbedast mõõka ning kotka rinnal on roheline kilp, millel on kolm ühest varrest võrsuvat kuldset viljapead. Lipukangast ääristavad hõbedased narmad. Vardaehiseks on hõbedane odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvid. Lipu helesinine taust on austusavaldus Teise maailmasõja eelsele Naiskodukaitse vormikleidile. Lipu õnnistamine toimus Viljandi Pauluse kirikus 24. veebruaril 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva ürituste raames.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed Naiskodukaitse Sakalamaa ringkonna jaoskonnad tekkisid 1925. aasta sügisel. 6. septembril asutati Naiskodukaitse Suure-Jaani malevkonna staabi komando jaoskond, 10. septembril Naiskodukaitse Viljandi linna jaoskond. Need olid Naiskodukaitse Sakalamaa ringkonna vanimad jaoskonnad ning kandsid Kodukaitse ühingu nime. Naiskodukaitse eesmärgiks oli kaitseliidu abistamine tema ülesannete täitmisel, eriti sissetulekute muretsemisel, varustus-, toitlustus- ja sanitaarala korraldamisel ning liikmete ja noorsoo rahvusliku, vaimse ning kehalise kasvatuse eest hoolitsemisel. Iga üksus töötas omaette, puudus omavaheline kontakt.

27. novembril 1927 kutsus maleva pealik kapten Pekk kõikide Sakalamaa maleva üksuste juures töötavad naisüksuste esindajad Viljandisse kokku, tutvustas neid NKK ajutise põhimäärusega, pani ette valida Naiskodukaitse Sakalamaa ringkonna juhatus ning saadikud I Naiskodukaitse keskkogu koosolekule ja I Naiskodukaitse kongressile.

Ringkonna juhatuse esinaiseks valiti Erika Oskar (Viljandi jaoskonna esinaine) ja sekretäriks J. Reimann (Paistu jaoskonna esinaine). Juhatuse liikmeteks valiti: J. Põdra (Pilistvere jaoskonna esinaine), K.Tääker (Suure-Jaani jaoskonna esinaine), A. Saarepera (Suure-Kõpu jaoskonna esinaine). A. Saarepera perekondlikel põhjustel ametisse ei asunud ja nii tuli ringkonna juhatusel töötada järgmise keskkogu koosolekuni neljaliikmelisena. Samal juhatuse koosolekul registreeriti juhatusele seni teadaolevad jaoskonnad ja astuti nendega kontakti.

Veebruaris 1928 telliti Viljandis tegutsenud Numbergi trükikojast ringkonnale nurgastamp ja pitsat. 1934 kehtestati juhatuse liikmete vahel kindel tööjaotus ja seati ametisse osakondade juhatajad, varahoidjad ja arhivaar. Ametisse määrati malevkondade esinaised ja toitlustusjuhatajad ning koostati kodukorrad.

1928. aasta sügisel peeti teine ringkonnakogu koosolek, kus arutati Naiskodukaitse jooksvaid küsimusi. Samal koosolekul liigitati Naiskodukaitse töö abiorgani tööks ja rahvuskultuuriliseks tööks.

3.–4. aprillini 1929 korraldas Naiskodukaitse keskjuhatus esimese ringkondade esinaiste päeva Viljandis.

1930/31. aastal korraldas ringkond 500-kroonise loterii, mis oli esimeseks katseks hankida sissetulekuid. Seni oli ringkonna ainsaks sissetulekuks jaoskondade poolt ringkonna heaks makstud sissetulekute protsent ja juhuslikud sissetulekud (näiteks näitustelt saadud auhinnad).

1931. aasta tõi juurde uue ülesande Kodutütarde organiseerimise näol. Esimeseks Kodutütarde Sakalamaa ringkonna vanemaks valiti novembris 1932 E. Lillak. 1934. aasta sügisest alates juhtis Kodutütreid M. Koik. 1. detsembril 1937 oli Kodutütarde Sakalamaa ringkonnas 68 rühma 1573 kodutütre ja 86 vanemaga.

11. mail 1934 ringkonnakogu koosolekul tutvustas ringkonna esinaine koosolijaid esmakordselt Naiskodukaitse ülesandeks võetud erakorraliste aegade kohustustega toidupunktide ja haiglate organiseerimise, komplekteerimise ja varustamise alal.

3. juulil 1933 kutsuti kokku erakorraline ringkonnakogu koosolek. Sellel koosolekul valiti ringkonna auliikmeteks Naiskodukaitse esinaine Mari Raamot ja kolm Eesti suurnaist – Anna Haava, Miina Härma ja Aino Tamm.

1933/34. tegevusaastast alates peeti igal aastal vähemalt kaks jaoskondade esinaiste koosolekut. Nendel koosolekutel arutati Naiskodukaitse siseelu küsimusi.

Suvepäevad[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniks kujunes ringkonna aastapäeva tähistamine suvepäevadega. Suvepäevi korraldati igal aastal eri malevkonna piires ja nende eesmärgiks oli liikmetevahelise tutvuse rajamine, ühtekuuluvuse süvendamine, tutvumine oma maakonna ilusamate kohtadega ning Naiskodukaitse päevakohaste teemade käsitlemine. Esimene ringkonna aastapäev-suvepäev peeti 1932. aastal Õisus. Järgmised suvepäevad korraldati Põltsamaal, Riidajas, Suure-Jaanis Lembitu linnusel ja Paistus.

Ringkonna arstid[muuda | muuda lähteteksti]

1928. aasta kevadel määrati ametisse ringkonna nõuandearst dr E. Sutt. 1928/29. tegevusaastal moodustati Kaitseliidu Sakala maleva juurde sanitaartoimkond, mille koosseisu kuulusid Naiskodukaitse esindajatena ringkonna esinaine ja ringkonna nõuandearst. Kümne aasta jooksul korraldati 41 sanitaarkursust, mille tulemusena said ringkonnas väljaõppe peaaegu 207 samariitlast. 1929. aasta kevadel asutati ringkonna juurde apteegitarvete ladu ja seati ametisse rohuteadlane A. Lääts. Alates 1928. aastast on ringkonna arstideks olnud dr E. Sutt, dr A. Pükoff-Liller, dr Täht, dr Tiiu Maavere.

Esinaised[muuda | muuda lähteteksti]

1934. aastal määrati Naiskodukaitse Sakalamaa Ringkonnas malevkondade NKK esinaised: Viljandi linna malevkonnas – R. Moks, Keskmalevkonnas – L. Luha, Paistus – S. Vaher, Pilistveres – S. Kukk, Põltsamaal – H. Puhk, Suure-Jaanis – M. Raudla, Tarvastus – H. Veske, Kolga-Jaanis – S. Maikalu, Suure-Kõpu üksikkompaniis – E. Tasane ja Suurtükiväe divisjonis – M. Veske.

Esimeseks ringkonna esinaiseks oli Erika Oskar (hilisem nimi Erika Oskar-Männik), kes juhtis ringkonda kuni 10. maini 1936 (lahkus NKK peasekretäriks nimetamise tõttu). 10. maist 1936 kuni 1. veebruarini 1939 oli ringkonna esinaise kohusetäitja Alide Tassa. 1. veebruarist 1939 oli esinaiseks M. Koik. Ringkonna juhatusse kuulusid: M. Koik, E. Tasane, I. Mägi, S. Kõrgesaar ja S. Vaher.

Liikmete arv ringkonnas 1. detsembri 1938 seisuga oli 1240.

Sakala ringkonna jaoskonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitse Sakalamaa ringkond koosnes 1938. aastal järgmistest jaoskondadest.

  • Adavere kompanii jaoskond. Asutatud 3. märtsil 1929. Asutajaliikmed: L. Juhansoo, A. Falkenberg-Süve, O. Pedriks, L. Torokoff, E. Tikkar, M. Tammeoks. Esinaine – L. Juhansoo. Juhatuse koosseis: L. Juhansoo, A. Falkenberg, O. Pedriks, A. Irval, L. Torokoff.
  • Kaavere üksikrühma jaoskond. Asutatud 26. veebruaril 1929. Asutajaliikmed: O. Raismik ja M. Käosaar. Esimene esinaine – O. Raismik, teine – H. Kimmel, kolmas – O. Vaher, neljas – L. Keskküla, viies – M. Palm, kuues – H. Käosaar. Juhatuse koosseis: H. Käosaar, A. Siidoja, M. Käosaar.
  • Keskmalevkonna jaoskond. Asutatud 18. aprillil 1937. Esimene esinaine oli M. Mirbach. Juhatuse koosseis: M. Mirbach, H. Varres, A. Puskar, E. Mitten, M. Jams.
  • Keskmalevkonna I kompanii jaoskond. Asutajaliikmed: L. Raudsepp, H. Saarik. Esimene esinaine L. Raudsepp, teine – H. Tõnissar, kolmas – M. Mölder. Juhatuse koosseis: M. Mölder, J. Lillak, L. Kihuoja, M. Tomson.
  • Keskmalevkonna II kompanii jaoskond. Asutatud 6. aprillil 1930. Asutajaliikmed: J. Sihver, S. Sihver, H. Pratka. Esimene esinaine – J. Sihver, teine – M. Kibe, kolmas – S. Sihver. Juhatuse koosseis: S. Sihver, H. Pratka, A. Luts, A. Laan, H. Sihver.
  • Keskmalevkonna III kompanii jaoskond. Asutatud 10. veebruaril 1929. Asutajaliikmed: M. Kull, H. Paltser, L. Viira. Esimene esinaine – L. Soots, teine – A. Rosman, kolmas – A. Suits, neljas – L. Viira, viies – M. Kull. Juhatuse koosseis: M. Kull, L. Viira, L. Riik, H. Koort, L. Meokas.
  • Keskeskadroni jaoskond. Asutatud 22. mail 1932. Asutajaliikmed: M. Särev, S. Tiri, L. Merilai, H. Aaman, A. Tiri-Teder, H. Sülla, H. Särev, E. Priigask, A. Andrei, A. Luhaäär, I. Joonson, L. Vaher, A. Adolf-Ainola, J. Jorjen. Esimene esinaine L. Merilai. Juhatuse koosseis: L. Merilai, H. Särev, M. Särev, I. Randmaa, L. Ilves.
  • Kolga-Jaani üksikrühma jaoskond. Asutatud 19. märtsil 1029. Asutajaliikmed: P. Melso, J. Hubel, I. Grass. Esimene esinaine – P. Melso, teine – J. Hubel, kolmas – S. Maikalu. Juhatuse koosseis: S. Maikalu, H. Rosenfeldt, M. Kaljas, K. Krass, L. Saksa, A. Mölter.
  • Kurista üksikrühma jaoskond. Asutatud 22. jaanuaril 1929. Asutajaliikmed: E. Elken, J. Kasemäe, L. Prits, L. Lampson, S. Tamm. Esimene esinaine – J. Kasemäe, teine – E. Meister, kolmas – E. Elken. Juhatuse koosseis: E. Elken, L. Peets, L. Prits, S. Rääk, L. Lampson.
  • Kärstna üksikrühma jaoskond. Asutatud 11. detsembril 1934. Asutajaliikmed: Marie Kaup, L. Pruuel, L. Aavik, E. Heinmets, H. Meetsi, E. Väärimäe. Esimene esinaine – Marie Kaup. Juhatuse koosseis: Marie Kaup, L. Pruul, L. Aavik, E. Sepp.
  • Kõo jaoskond. Asutatud 28. märtsil 1931. Esimene esinaine – J. Rätsepsoo. Juhatuse koosseis: J. Rätsepsoo, R. Soon-Nael, A. Piilmann, M. Liiver, L. Kalvik.
  • Lalsi üksikrühma jaoskond. Asutatud 1929. aastal. Asutajaliikmed: M. Vaher, M. Välba. Esimene esinaine – M. Vaher, teine – J. Kuusi, kolmas – S. Kampus, neljas – M. Välba. Juhatuse koosseis: M. Välba, M. Hällimäe, M. Vaher.
  • Lembitu malevkonna (endine Suure-Jaani) jaoskond. Asutatud 6. septembril 1925. Asutajaliige: J. Loigu. Esimene esinaine – K. Tääker, teine – L. Kaasik, kolmas – A. Koik, neljas – K. Rebane. Juhatuse koosseis: K. Rebane, H. Polmann. L. Hendre, M. Raudla, B. Anderson.
  • Lustivere üksikrühma jaoskond. Asutatud 17. märtsil 1929. Asutajaliige: R. Saarik. Esimene esinaine – B. Anderson, teine – S. Patak, kolmas – L. Kukk, neljas – K. Alnek, viies – A. Kumm. Juhatuse koosseis: A. Kumm, I. Tõnison, A. Roots, H. Kinks, K. Epro.
  • Paistu eskadroni jaoskond. Asutatud 6. novembril 1927. Asutajaliikmed: M. Hommuk, A. Mallene, S. Vaher. Esimene esinaine – J. Reinma, teine – M. Siilats, kolmas – L. Pool, neljas – E. Mäggi, viies – S. Vaher. Juhatuse koosseis: S. Vaher, L. Päss, Kabli, M. Kõverjalg, J. Reinma.
  • Paistu kompanii Holstre rühma jaoskond. Asutatud 24. märtsil 1929. Asutajaliikmed: R. Pill, H. Pill, R. Lainas, T. Viir. Esimene esinaine – R. Pill, teine – A. Eller, kolmas – A. Lainas. Juhatuse koosseis: A. Lainas, M. Sepp, S. Saar, L. Henno, V. Pill.
  • Paistu kompanii Paistu rühma jaoskond. Asutatud 27. mail 1934. Asutajaliikmed: I. Kangro, S. Männik, L. Luik, A. Reiman. L. Reiman, K. Männik. Esinaine I. Kangro. Juhatuse koosseis: I. Kangro, L. Reiman, L, Rõigas, S. Männik, L. Luik.
  • Pajusi kompanii I jaoskond. Asutatud 21. jaanuaril 1929. Asutajaliikmed: A. Ilves, A. Lippus. Esinaine M. Mägi. Juhatuse koosseis: M. Mägi, S. Proosa, M. Kirjas.
  • Pajusi kompanii II jaoskond. Asutatud 2. aprillil 1933. Asutajaliikmed: A. Mõttus, A. Kukemilk-Kuivo, A. Enders-Kalame, A. Nigold-Kalle. Esimene esinaine – A. Kuivo, teine – M. Roos. Juhatuse koosseis: M. Roos, L. Otto, H. Stokeby, L. Otti, A. Mõtus.
  • Patarei nr 2. jaoskond. Asutatud 14. aprillil 1929. Asutajaliikmed: A. Saks, E. Kaur. Esimene esinaine – V. Mölter, teine – O. Allast. Juhatuse koosseis: O. Allast, H. Sirko, L. Johanson, K. Kaur, L. Kihva.
  • Pilistvere eskadroni jaoskond. Asutatud 12. mail 1929. Asutajaliikmed: M. Koovit, A. Külm, M. Laissaar, M. Vilms. Esimene esinaine – E. Lillak, teine – A. Masa, kolmas – A. Külm, neljas – R. Maksim. Juhatuse koosseis: R. Maksim, H. Audru, A. Masa, M. Koovit, S. Hirve.
  • Pilistvere malevkonna jaoskond. Asutatud 25. novembril 1927. Asutajaliikmed: E. Kasesalu, H. Kala, M. Onton, E. Rebane, A. Torpan, M. Tammik, S. Valk. Esimene esinaine – J. Põdra, teine – M. Onton, kolmas – E. Kasesalu, neljas – S. Kukk. Juhatuse koosseis: S. Kukk, M. Seniste, A. Torpan, M. Onton, E. Kapsta.
  • Pärsti üksikrühma jaoskond. Esimene esinaine – L. Härm, teine – H. Vardjas, kolmas – L. Jürgens, neljas – L. Juks, viies – M. Kalbus, kuues – I. Kingu, seitsmes – H. Lohk. Juhatuse koosseis: H. Lohk, H. Krigul, M. Kodres, L. Juks, I. Vuin.
  • Põltsamaa malevkonna jaoskond. Asutatud 7. detsembril 1930. Asutajaliikmed: E. Reial, A. Lindpere, M. Põldmaa, A. Põldra, P. Rebane, H. Kont, A. Jürgens, E. Kutsar, A. Rätsep, M. Part, E. Vaasna, L. Vare. A. Rumvpldt. Esimene esinaine – A. Põldra. Juhatuse koosseis: A. Põldra, H. Puhk, E. Reial, I. Kutsar.
  • Põltsamaa kompanii I jaoskond. Asutajaliikmed: A. Kongas-Teras, S. Lindemann. Esimene esinaine – O. Mänd, teine – H. Kongas, kolmas – A. Teras, neljas – O. Mänd, viies – H. Toming. Juhatuse koosseis: H. Toming, H. Kongas, E. Kongas, M. Teras, H. Metsla.
  • Riidaja üksikrühma jaoskond. Asutatud 8. veebruari 1931. Asutajaliikmed: A. Triefeldt, E. Aalde, E. Leppa, H. Schildorf, L. Volt, M. Leinbock, L. Kass, L. Olves. Esinaine A. Triefeldt. Juhatuse koosseis: A. Triefeldt, E. Aalde, E. Leppa, H. Schildorf, L. Volt.
  • Rutikvere üksikrühma jaoskond. Asutatud 27. juunil 1928. Asutajaliikmed: J. Must, A. Lihtin, H. Lihtin, L. Kukemilk, L. Liiband, A. Lippur, L. Leison-Kadastik. Esimene esinaine – J. Kirilovitš-Must, teine – L. Kukemilk, kolmas – M. Laisaar, neljas – A. Lihtin, viies – T. Elken. Juhatuse koosseis: T. Elken, L. Kukemilk, L. Lumiste, A. Lihtin, S. Kala.
  • Suislepa jaoskond. Asutatud 16. oktoobril 1927. Esimene esinaine – H. Saks, teine – J. Sammul, kolmas – M. Utso, neljas – A. Pihlak. Juhatuse koosseis: A. Pihlak, L. Meil, H. Tekkel, A. Rõõm.
  • Suure-Kõpu üksikkompanii jaoskond. Asutatud 2. oktoobril 1926. Asutajaliikmed: L. Riisenberg, K. Puis, S. Ekbaum, E. Laane, S. Rosenberg, S. Roosi. Esimene esinaine – H. Anderson, teine – E. Laane, kolmas – L. Lohk, neljas – M. Sarv, viies – E. Tasane. Juhatuse koosseis: E. Tasane, K. Puis, A. Nõmme, H. Lohk, A. Rannap.
  • Sürgavere üksikrühma jaoskond. Asutatud 20. novembril 1928. Asutajaliikmed: A. Adamson, L. Nonder, S. Mänd. Esimene esinaine – A. Adamson, teine – E. Ortlich, kolmas – E. Risto. Juhatuse koosseis: E. Risto, L. Kraner, M. Suurkivi, M. Määr, J. Kure.
  • Tarvastu jaoskond. Asutatud 1. detsembril 1927. Kolmas esinaine – A. Rennit, kuues – A. Rennit, kaheksas – H. Sibul. Juhatuse koosseis: H. Veske, L. Soots, M. Antsmaa, A. Rekand, A. Rohtla.
  • Tuhalaane üksikrühma jaoskond. Asutatud 24. augustil 1929. Asutajaliikmed: A. Mikk, A. Päts, L. Eeks, L. Jaago. Esimene esinaine – M. Kukk-Sirkel, teine – Marie Kaup, kolmas – S. Klimask, neljas – L. Eek. Juhatuse koosseis: L. Eek, M. Mehik, S. Klimask, O. Kukk, H. Koik.
  • Umbusi jaoskond. Asutatud 9. jaanuaril 1929. Asutajaliikmed: A. Andersson, A. Paju, S. Kuiv, A. Kuusik, M. Viidas, A. Kuusik, A. Tuur, V. Rumvoldt, L. Paju-Tõnson. Esimene esinaine – A. Paju, teine – S. Kuusik. Juhatuse koosseis: S. Kuusik, E. Odrats, S. Paju, M. Trull, A. Valk, M. Rebane.
  • Viljandi linna malevkonna jaoskond. Asutatud 10. septembril 1925. Asutajaliikmed: K. Millu, H. Lauri, M. Härm, E. Vares, M. Treufeldt, H. Varik, R. Moks, A. Mets, H. Vink. Esimene esinaine – H. Varik, teine – E. Oskar-Männik, kolmas – Simon, neljas – R. Moks, Juhatuse koosseis: R. Moks, L. Joaste, A. Rühka, T. Ots, E. Kool.
  • Õisu kompanii jaoskond. Asutatud 28. juunil 1929. Asutajaliikmed: M. Viidak, J. Viidak-Kraanig, L. Laarmann. Esimene esinaine – J. Perl, teine – S. Sitska, kolmas – M. Ruubel, neljas – S. Kõrgessaar. Juhatuse koosseis: S. Kõrgessaar, A. Pääsuke, S. Sitska, M. Viitak, H. Veskimets.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaised taasasustamise ajal
  • Riina Kängsepp (1995-1996)
  • Ulvi Lomp (1996-2000)
  • Juta Kobin (2000-2002)
  • Malle Lohk (2002-2008)
  • Vika Zieds (2008-2011)
  • Tiina Ott (2011-2015)
  • Eda Kivisild (2015-2018)
  • Jane Särg (2018- )
Naiskodukaitse Sakala ringkonna aseesinaised taasasustamise ajal
  • Katrin Kivistik (1995-1997)
  • Juta Kobin (1997-1999)
  • Sigrit Mark (1999-2000)
  • Katrin Kivistik (2000-2001)
  • Malle Lohk (2001-2002)
  • Riina Kängsepp (2002)
  • Aili Ott (2002-2005)
  • Aili Mägi (2005-2007)
  • Urve Loit (2007-2010)
  • Karin Ilus (2010-2011)
  • Eda Kivisild (2011-2014)
  • Lembe Lahtmaa (2014-2015)
  • Egle Reinup(2015-2018)
  • Kai Kannistu (2018-2023)
  • Tiiu Sommer (2023- )

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuari 2023 seisuga kuulub Sakala ringkonda 158 tegevliiget, 14 toetajaliiget ja 2 auliiget.

Sakala ringkonna auliikmed läbi aegade:

  • Aliide Luts (2000-2012)
  • Leida Leiur (2009-2023)
  • Aili Ott (2009- )

Sakala ringkond jaguneb viieks jaoskonnaks:

  • Viljandi jaoskond
  • Suure-Jaani jaoskond
  • Lõuna-Viljandi jaoskond
  • Karksi jaoskond
  • Tarvastu jaoskond

Sakala ringkonnas on neli erialagruppi:

  • side- ja staabigrupp
  • meditsiinigrupp
  • toitlustusgrupp
  • avalike suhete grupp

Aasta naiskodukaitsjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2009 Ele Lehes (Viljandi jaoskond)
  • 2010 Leili Särg (Viljandi jaoskond)
  • 2011 Evelin Lappalainen (Suure-Jaani jaoskond)
  • 2012 Lembe Lahtmaa (Viljandi jaoskond)
  • 2013 Urve Loit (Viljandi jaoskond)
  • 2014 Margit Rei (Viljandi jaoskond)
  • 2015 Egle Reinup ( Suure-Jaani jaoskond)
  • 2016 Eda Kivisild (Lõuna-Viljandi jaoskond)
  • 2017 Elerin Öövel (Karksi jaoskond)
  • 2018 Kai Kannistu (Karksi jaoskond)
  • 2019 Vika Zieds (Tarvastu jaoskond)
  • 2020 Jane Koitlepp (Lõuna-Viljandi jaoskond)
  • 2021 Mari Mesipuu (Karksi jaoskond)
  • 2022 Erle Nõgene (Viljandi jaoskond)
  • 2023 Mirjam Trallmann (Tarvastu jaoskond)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]