Kasuema (Rannamaa)

Allikas: Vikipeedia

"Kasuema" on 1963. aastal ilmunud Silvia Rannamaa noortejutustus, milles Kadri päevik jätkub – seega on raamat järg Rannamaa "Kadrile". Teos koosneb eri peatükkidest: "Härmalõngad", "Vaheuksel", "Riiuveski", "Salalaegas", "Vaenukinnas", "Sõnajalaõis". Raamatu varasemates trükkides võtab teose kokku "Esimene lend", mis hilisematest kordustrükkidest on välja jäetud.

Jutustuse ainetel valmis 1985. aastal film "Naerata ometi".

Sündmustik[muuda | muuda lähteteksti]

Teoses "Kadri" kujutatud Kadri vanaema on pärast rasket haigust surnud ja Kadri on sügavas leinas. Vanaema on talle olnud ema eest. Tüdruku isa Ülo Jalakas on aga leidnud endale uue elukaaslase Gina. Kooselu kasuemaga ei klapi ning Kadri on sunnitud keskkooli kaks viimast aastat õppima kodust kaugel, hoopis teises linnas asuvas internaatkoolis. Teose sündmustik hakkab hargnema aastal 1958 või hiljemalt 1959, kuna "Kasuema" viimases peatükis "Esimene lend" kirjeldatakse Juri Gagarini kosmoselendu Vostoki pardal 1961. aasta aprillis, mis ajaliselt jääb Kadri abituuriumikevadesse. Teose hilisematest trükkidest on Gagarinist rääkiv lõpupeatükk välja jäetud.

Kadri saabumisel internaatkooli selgub, et samas koolis õpib Kadri kunagine halva kuulsusega koolivend Enrico Adamson ehk Entu. Viimasest kohtumisest Entuga on Kadri enese sõnade kohaselt möödunud kolm aastat. Kadril on Entu suhtes seoses varasema ajaga sügavad negatiivsed eelarvamused. Ta annab sellest aeg-ajalt ka poisile enda mõista ning kohtab Entu poolt samaväärset vastusuhtumist. Kadri ei taipa, et poiss üksnes otsib tema tähelepanu. Samal ajal heidab Kadrile silma kooli nägusaim noormees Sven Purre. Kadri ei pea paljuks Sveniga kaasa flirtida ning vaimustub tema klaverimängust. Samaaegselt peab Kadri intiimset kirjavahetust oma endise koolivenna Urmasega.

Läbisaamine internaadis õppivate noormeeste ja neidude vahel halveneb keeruliste omavaheliste suhete tõttu. Vestale, laitmatu käitumisega ja printsipiaalsele grupivanemale, antakse tantsuõhtul ebaviisakalt korvi. Poiste käsul näppab nõrga moraalitundega tütarlaps Melita salamahti Kadri kaustiku, millesse viimane on kogunud oma kirjanduslikud katsetused. "Komsomoli liinis" peetakse aumehelik kohus poiste üle, kus püütakse sassiläinud suhteid klaarida ning räägitakse avalikult suud puhtaks.

Entu tunded Kadri vastu on üha tormilisemad. Ta püüab tüdrukut suudelda. Kadri ei mõista Entu tegelikke teomotiive ning noormees paiskab kogunenud vihas Kadrile näkku süüdistuse topeltmängu mängimises (kirjavahetus Urmasega ning samaaegne varjamatu flirt Sveniga). Kadri mõistab sisimas, et Entul on tõepoolest alust teda pidada teda hoolimatuks silmakirjateenriks.

Pärast ebameeldivaid sündmusi satuvad Kadri ja Entu õhtusele kontserdile. Vältimaks ühist tagasiteed internaati, poetab Kadri end lahkuva rahvamassi sisse ning valib koduteeks pikema ringi. On hilisõhtune aeg. Kadri satub kuritegeliku kamba kätte, ent tänu juhuslikult samasse paika sattunud (ilmselt Kadrile siiski järgnenud) Entule õnnestub Kadril põgeneda. Entut pussitatakse ning ta satub haiglasse. Raskete haigusnädalate jooksul Kadri ja Entu lepivad.

Teose lõpp on traagiline. Entut satub haiglas külastama tema ema, kes poisist iial pole hoolinud. Naine hakkab palatis suitsetama, tehes pojale mitmesuguseid etteheiteid ning märkusi Kadri kohta. Entu palub emal lahkuda. Noormees läheb avama palati akent, et tuba õhutada, ent vajub kokku ja heidab hinge. Kadri tunnistab enesele juhtunu pöördumatust; ta ei saa enam iial Entule tänuvõlga tasuda. Kadri tõotab enesele, et püüab seda võlga tasuda õigete valikutega oma edaspidises elus. Teoses avaldub vihje, justkui sooviks Kadri õppida pedagoogikat vms, et aidata eksiteele sattunud või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi ja noori.

Raamatu taustast[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatu järelsõnas kinnitab Silvia Rannamaa, et enamik "Kasuemas" kirjeldatud sündmusi on tegelikult toimunud ning eksisteerivad prototüübid. Teoses nimetatakse kooli Pukavere internaatkooliks; kirjanik aga käis ainestikku ammutamas Rakvere endises internaatkoolis, elades mõnda aega koos õpilastega ning tehes nende igapäevaelust tähelepanekuid. Nii on võimalik kirjeldustes tabada teatavaid sarnasusi Rakverega, mis lubab oletada, et sündmused leiavad tinglikult aset just selles linnas. Näiteks vastab Kadri teekond kontserdimaja (Rakvere teater) juurest lossivaremete kaudu koolimajja Rakvere linna tegelikule planeeringule. Ühisjooned on tabatavad tegeliku koolimaja ja raamatu-kooli välisilme kirjelduse vahel (sammastega maja, pargiallee, "ülakorrusel" asuv aula jm). Mitmest kirjeldusest saab lugeja järeldada, et õpilaste internaat pidi asuma kooli vahetus läheduses, kus see ka tegelikus elus oli. Nii nagu see 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Rakvere internaatkoolis oli, kirjeldab ka Rannamaa poiste moodsat puidutöökoda, tütarlaste õmblemiskohustust, kooli raadiosõlme jpm. Nagu Rakvere internaatkoolis vaadeldaval ajajärgul oli, jagatakse ka raamatus õpilastele välja talveriideid ning vihjatakse, et osa õpilaste vanemad maksavad "täisraha" (mis lubab oletada, et teiste õppetasu on madalam, ja nii see tegelikult oligi). Tänapäeval asub hoonekompleksis Rakvere Ametikool. Rannamaa mainib ka, et linnast, kus asus kool, sõitsid õpilased vaheajaks pealinna rongiga - ja ka Rakverre käib rong.

Trükised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Riiklik Kirjastus 1963
  • Eesti Raamat 1965
  • Eesti Raamat 1970 (koos jutustusega Kadri)
  • Eesti Raamat 1978 (koos jutustusega Kadri)
  • Eesti Raamat 1990 (koos jutustusega Kadri)
  • Steamark 2003
  • TEA Kirjastus 2010, sarjas TEA lasteraamatute varalaegas.