Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli Nõukogude Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis Nõukogude Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone Nõukogude Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.

Alates 1934. aastast oli Ülemnõukogu Presiidiumi hoone Kremli teater.

Enne 1937. aastat kandis Ülemnõukogu Presiidium nime Nõukogude Liidu Kesktäitevkomitee Presiidium.

1977. aasta Nõukogude Liidu põhiseaduse kohaselt:

  • §119. Nõukogude Liidu Ülemnõukogu valib kodade ühisel istungil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi – Nõukogude Liidu Ülemnõukogu alaliselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest ja täidab konstitutsiooniga ettenähtud piires Nõukogude Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone tema istungjärkude vahelisel ajal.
  • §121. Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium:
  1. määrab Nõukogude Liidu Ülemnõukogu valimised;
  2. kutsub kokku Nõukogude Liidu Ülemnõukogu istungjärgud;
  3. koordineerib Nõukogude Liidu Ülemnõukogu kodade alatiste komisjonide tegevust;
  4. kontrollib Nõukogude Liidu konstitutsioonist kinnipidamist ja tagab liiduvabariikide konstitutsioonide ja seaduste vastavuse Nõukogude Liidu konstitutsiooni ja seadustega;
  5. tõlgendab Nõukogude Liidu seadusi;
  6. ratifitseerib ja denonsseerib Nõukogude Liidu rahvusvahelisi lepinguid;
  7. tühistab Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu ja liiduvabariikide ministrite nõukogude määrusi ja korraldusi, kui need ei vasta seadusele;
  8. määrab kindlaks sõjaväelised auastmed, diplomaatilised ja muud eriauastmed; annab kõrgemaid sõjaväelisi auastmeid, diplomaatilisi ja muid eriauastmeid;
  9. asutab Nõukogude Liidu ordeneid ja medaleid; määrab kindlaks Nõukogude Liidu aunimetused; autasustab Nõukogude Liidu ordenite ja medalitega; annab Nõukogude Liidu aunimetusi;
  10. võtab vastu Nõukogude Liidu kodakondsusse; otsustab Nõukogude Liidu kodakondsusest väljaastumise, Nõukogude Liidu kodakondsuse äravõtmise ja varjupaiga andmise küsimusi;
  11. annab üleliidulisi amnestiaakte ja teostab armuandmist;
  12. nimetab ametisse ja kutsub ära Nõukogude Liidu diplomaatilisi esindajaid välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides;
  13. võtab vastu tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volitus- ja ärakutsumiskirju;
  14. moodustab Nõukogude Liidu Kaitsenõukogu ja kinnitab selle koosseisu, nimetab ametisse ja asendab Nõukogude Liidu relvajõudude kõrgema juhtkonna;
  15. kuulutab Nõukogude Liidu kaitse huvides välja sõjaseisukorra üksikpiirkondades või kogu maal;
  16. kuulutab välja üld- või osalise mobilisatsiooni;
  17. Nõukogude Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal kuulutab välja sõjaolukorra Nõukogude Liidule sõjalise kallaletungi puhul või kui tekib vajadus täita rahvusvahelisi lepingukohustusi vastastikuseks kaitseks agressiooni vastu;
  18. Täidab muid volitusi, mis on kindlaks määratud Nõukogude Liidu konstitutsiooni ja seadustega.

Kesktäitevkomitee Presiidiumi ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu (aastast 1937; varem Nõukogude Liidu Kesktäitevkomitee) oli Nõukogude Liidus formaalset rolli täitnud parlamendi nimetus. Parlamendi täiskogu käis koos lühiajalistel istungjärkudel paaril korral aastas. Pidevalt tegutses Ülemnõukogu liikmete seast valitud Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium.

Kesktäitevkomitee Presiidium ja hiljem Ülemnõukogu Presiidium (aastast 1937) oli Nõukogude Liidu kollektiivne riigipea.

Presiidiumi esimees täitis rahvusvaheliste normidega riigipeale pandud kohustusi (välisriikide saadikute volikirjade vastuvõtmine jms).