Meelelahutuslikud narkootikumid
Meelelahutuslike narkootikumide all peetakse reeglina silmas psühhoaktiivse uimasti kasutamist muutunud teadvuse seisundi esilekutsumiseks ja sellest naudingu saamiseks.
Narkootikum muudab kasutaja taju, tundeid ja emotsioone. Kui psühhoaktiivne ravim siseneb kasutaja kehasse, põhjustab see joovastavat toimet mida kutsutakse eufooriaks. Narkootikumide mõjud on erinevad ning mõjuvad erinevatele inimestele erinevalt. Üldiselt jagunevad meelelahutuslikud ravimid kolme kategooriasse: depressandid (ravimid, mis kutsuvad esile lõõgastumise ja rahuliku tunde); stimulandid (ravimid, mis kutsuvad esile energiatunnet ja erksust); ja hallutsinogeenid (ravimid, mis kutsuvad esile taju moonutusi ehk hallutsinatsioone). Populaarne praktika on, et teatud narkootikumide tarbimist üldiselt talutakse sotsiaalses käitumises, mõnede narkootikumide intensiivne kasutamine on aga sotsiaalselt taunitav.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1970. aastate keskel ja lõpus hakkas klubimaastikul jõudsalt arenema uimastite subkultuur. Seda peamiselt ravimite osas, mis ei olnud veel keelatud ainete nimekirjas ja mis parandasid valju tantsumuusika saatel tantsimise kogemust ja tekitasid eufooriat. Tarbiti kokaiini ja amüülnitriiti ehk "poppersit". [1][2] 1980-ndatel levisid klubiravimid kolledžitesse, reividele ning põrandaalustele suurtes tehastes toimuvatele klubiüritustele. Koos reivide populaarsuse kasvuga 1980ndate lõpus ja 1990ndate lõpus, kasvas koos nendega ka uimastitarbimine, eriti MDMA (ecstasy) kasutamine. Sarnaselt diskodele kasutati reividel palju vilkuvaid tulesid ja mängiti põhiliselt tehno- ja elektroonilist tantsumuusikat, et mis võimendas ainete toimet.
Meelelahutuslikud ravimid[muuda | muuda lähteteksti]
Meelelahutuslike ravimite hulka kuuluvad ka alkohol, kanep (teatud riikides seaduslik), hašiš , nikotiin (tubakas ), kofeiin (kohv, tee ja karastusjoogid ), retseptiravimid ning hulk ained, mis on narkootiliste ainete konventsioonis (1961) ja ÜRO psühhotroopsete ainete konventsioonis[3] loetletud ebaseaduslikeks uimastiteks. See, milliseid aineid ebaseaduslikuks narkootikumiks peetakse, on riigiti erinev, kuid tavaliselt on need metamfetamiin, heroiin, kokaiin, LSD , psilotsübiini seened ja MDMA. Meelelahutuslike narkootikumidena kasutatakse ka retseptiravimina välja kirjutatud ja/või ebaseaduslikke opioide ja bensodiasepiine .
Vastutustundlik uimastitarbimine[muuda | muuda lähteteksti]
Vastutustundliku uimastitarbimise kontseptsioon seisneb selles, et inimene võib narkootikume tarbida meelelahutuslikult või muul viisil, vähendades või välistades oma elu või teiste inimeste muude aspektide negatiivse mõju riski. Selle filosoofia pooldajad osutavad paljudele tuntud kunstnikele ja intellektuaalidele, kes on tarvitanud narkootikume eksperimentaalselt või muul viisil, millel on nende elule vähe kahjulikku mõju. Vastutustundlik uimastitarbimine muutub problemaatiliseks alles siis, kui aine kasutamine häirib oluliselt kasutaja igapäevast elu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://web.archive.org/web/20070405132026/http://www.drugscope.org.uk/druginfo/drugsearch/ds_results.asp?file=%5Cwip%5C11%5C1%5C1%5Cnitrites.html
- ↑ [Gootenberg, Paul (1954). Between Coca and Cocaine: A Century or More of, pp. 119–150. He says that, "The relationship of cocaine to 1970s disco culture cannot be stressed enough; ..."..
- ↑ "ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 15. mail 2023.