Tekno

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tekno (inglise keeles techno) on levimuusikastiil.

Tekno on elektroonilise muusika stiil, mida on mõjutanud elektro, industrial, sündipop ja Chicago house. Stiil sai alguse 1980. aastate keskpaigas USA-s Michigani osariigis Detroitis. Hiljem, 1990ndatel, muutus muusika arengu keskpunktiks Euroopa (täpsemini Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa). Nimetus techno tuleneb sõnast "tehnoloogia" (technology), mis kirjeldab tõenäoliselt kõige paremini muusika olemust. Teknot kirjeldatakse kui vähese meloodia ja rohke löökriistade/rütmi kasutusega muusikat.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Masendav olukord 1970ndate ja 1980ndate Detroitis (majanduslangusest tingitud paljude suurte tööstusettevõtete pankrotistumine) tõukas kolme noort kolledžitudengit – Juan Atkinsit, Derrick Mayd ja Kevin Saundersoni – oma emotsioone muusika kaudu väljendama. Nende muusika pidi edasi andma nende tajutud urbanistlikku košmaari. Noormehi mõjutas kohalik raadio-DJ Charles "The Electrifying Mojo" Johnson, kes mängis oma hilisöistes saadetes muu muusika hulgas ka Giorgio Moroderi, Kraftwerki ja Tangerine Dreami. Tekno edasise arengu jaoks said oluliseks kohalikud klubid, mida võib pidada teknomuusika kasvulavaks. Techno oli Detroiti vaste Chicagost tulevale house'ile ja saavutas intensiivse, toore ja väga tantsulise muusikastiilina kohalike noorte seas tohutu menu. Klubid, mis asusid räämas keldrites, ja kus polnud muud atribuutikat peale helisüsteemi ja plinkiva stroboskoobi, suutsid rahvamasse köita terveid öid, ilma et muusika nautimise juurde oleks kuulunud narkootikumide manustamine või suurtes kogustes alkoholi tarbimine.

Alastiilid[muuda | muuda lähteteksti]

Ingliskeelset nimetust "techno" hakati kasutama 1984. aastal, mil tuli välja Cybotroni singel "Techno City", kuid massidesse jõudis väljend alles 1988. aasta paiku, kui Inglismaal ilmus kogumik "Techno! The New Dance Sound Of Detroit". Samuti hakkas 1980. aastate lõpus tekkima tekno alastiile, sealhulgas kiire ja intensiivse tempoga (umbes 160 lööki minutis) ja moonutatud trummidega hardcore techno (Luna-C, Hellfish) ja dubist ja ambiendist mõjutatud ambient techno (The Orb, Aphex Twin), mis omakorda oli aluseks tänapäeval väga populaarse minimal techno (Ricardo Villalobos, Richie Hawtin, Jeff Milligan, Maurizio) tekkeks. Minimal on lihtsa 4/4 biidiga (120–135 lööki minutis) veidraid helisid kasutav, väga vähe muutuv tekno alaliik. Hardcore techno oli aga omakorda hardcore'i ja gabber'ilaadsete stiilide tekke aluseks. Acid trance'ile aluse pannud acid techno eripäraks (sarnaselt acid house'iga) oli Roland TB-303 bassi ohter kasutamine. Tech house sai alguse 1990ndate lõpus ja seda iseloomustab techno elementidega house'i baasstruktuur, technole omaste lühemate löökide, valjemate snare'ide ja sünteetilisema sündiheliga.

Kuidas tekno kõlab?[muuda | muuda lähteteksti]

Ohtralt löökriistu, sünteetilised, masinlikud helid, ohtralt stuudioefekte ja tavaliselt 4/4 rütm tempoga 130–140 lööki minutis. Kuna tekno on tavaliselt vokaalita, on stiil väga DJ-sõbralik. Lugude teatud monotoonsus aitab neid paremini sobitada pikkadesse settidesse, kus mitu lugu sobituvad sünkroonselt mängima – ühelt bassiliin ja teiselt rütm või süntesaatorikäik – tekitades nii uue kõla.

Olulised nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Alusepanijad:

Muud olulised algusaja produtsendid:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]