Tekno

Allikas: Vikipeedia

Tekno ehk techno on levimuusikastiil.

Techno on elektroonilise muusika liik, mis pärineb omakorda elektrost, industrialist, sündi-popist ja Chicago house'st (kõige lähem sugulane mõjutuste poolest). Stiil sai alguse Detroidist, Michiganist, 1980-ndate keskpaigas. Hiljem, 90-ndatel, muutus muusika arengu keskpunktiks Euroopa (täpsemini Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa). Termin "techno", tekkis sõndast "tehnoloogia" (technology) ja kirjeldab tõenäoliselt kõige paremini muusika olemust. Tänu oma ülesehitusele ja laiale populaarsusele 90-ndate alguses, muutus nimetus kogu elektroonilse- ja tantsumuusika vasteks (eriti just asjatundmatuma publiku hulgas - tänapäeval asendab seda vastet arvatavasti Trance). Technot kirjeldatakse kui vähese meelodia ja rohke löökriistade/rütmi kasutusega muusikat.

Pärineb stiil, nagu mainitud, Detroidist. 70/80-ndatel linnas valitsenud masendav olukord (majanduslangusest tulenev hulga hiiglaslike tööstusettevõtete pankrotistumine) andis tõuke kolmele noorele kolledžitudengile -Juan Atkins, Derrick May ja Kevin Saunderson- hakata oma emotsioone edastama muusika kaudu. Taolise muusika, mis kõige paremini kirjeldas seda tööstuslikku kummitust, urbanistlikku košmaari. Neid noori oli mõjutanud kohalik raadio-DJ Charles "The Electrifying Mojo" Johnson, kes mängis oma hilisöistes saadetes muu muusika hulgas ka Giorgio Moroder'i, Kraftwerk'i ja Tangerine Dream'i. Techno edasise arengu jaoks said oluliseks kohalikud klubid, kus tekkis techno-kasvulava. Techno oli kohalik vaste Chicagost tulevale house'le ja intensiivse, toore ja väga tantsulie muusikana saavutas kohalike noorte seas tohutu menu. Klubid, mis asusid räämas keldrites ja kus polnud peale helisüsteemi ja plinkiva stroboskoobi muud atribuutikat, suutsid rahvamasse hoida oma embuses terveid öid, ilma et muusika manustamise juurde oleks kuulunud mingid raske narkootikum või ohtralt alkoholi. Sellise muusikaga ei tulnud selle kellelegi pähegi.

Väljend "techno" läks kasutusse aastast 1984 (ilmus Cybotroni "Techno City"), kuid massidesse jõudis alles 1988. aasta paiku, kui Inglismaal ilmus kogumik "Techno! The New Dance Sound Of Detroit". Samuti hakkas 80.-ndate lõpus technole tekkima ka alaliike, sealhulgas kiire ja intensiivse tempoga (umbes 160 bpm) ning moonutatud trummidega hardcore techno (Luna-C, Hellfish) ja dub-ist ning ambientist mõjutatud ambient techno (The Orb, Aphex Twin), mis omakorda oli aluseks tänapäeval väga populaarse minimal techno (Ricardo Villalobos, Richie Hawtin, Jeff Milligan, Maurizio) tekkeks. Minimal on lihtsa 4/4 biidiga (120-135 lööki minutis) veidraid helisid kasutav, väga vähe muutuv techno alaliik. Hardcore techno oli aga omakorda hardcore'i ja gabberi-laadsete stiilide tekke aluseks. Acid trance'le aluse pannud acid techno eripäraks oli ohtralt kasutatud Roland TB-303 bass, sarnaselt acid house'ga. Tech house sai alguse 90-ndate lõpus ja seda iseloomustab techno elementidega house'i baasstruktuur, technole omaste lühemate löökide, valjemate snare-dega ja sünteetilisema sündi-heliga.

Kuidas techno kõlab? Ohtralt löökriistu, sünteetilised, masinlikud helid, ohtralt stuudio-effekte ning tavaliselt 4/4 rütm tempoga 130-140 lööki minutis. Techno on tavaliselt vokaalita, muutes stiili väga dj-sõbralikuks. Samuti aitab lugude teatud monotoonsus neid paremini sobitada pikkadesse settidesse, kus mitu lugu sobituvad sünkroonselt mängima - ühelt bassiliin ja teiselt rütm või süntesaatori käik, tekitades nii uue kõla. Just see, mida üks techno-sõber loodab kuulda korralikul peol.

Olulised nimed technos: alusepanijad: Derrick May (aka X-Ray, Rhythim is Rhythim), Juan Atkins (aka Cybotron, Model 500), Kevin Saunderson (Tronik House, Reese Project, E-Dancer).

Muud olulised algusaja artistid: Underground Resistance, Adam X, Carl Craig, Drexciya, Frankie Bones, James Pennington, Jeff Mills, John Acquaviva, Mike Banks, Mike Clark, Richie Hawtin (aka Plastikman), Robert Hood.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]