Matti Piirsalu
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Matti Piirsalu (sündinud 5. juulil 1947 Raplas) on eesti linnukasvatusteadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Matti Piirsalu on töölise poeg.[1]
Lõpetas 1966 Rapla Keskkooli, 1971 Eesti Põllumajanduse Akadeemia linnukasvatuse erialal, põllumajanduskandidaat (1978, Leningradi Põllumajanduse Instituut), väitekiri "Влияние различных методов обработки яиц и уровня пантотеновой кислоты в рационе кур на инкубационные показатели и качество цыплят", 1995–1996 EPMÜ doktorant, Ph.D. (põllumajanduse ajalugu, 1996, EPMÜ), väitekiri "Linnukasvatuse areng Eestis".[1]
Oli 1972–1978 EPA mittekoosseisuline teadur ning 1972–1981 Roela sovhoosi Rakvere haudejaama juhataja, 1981–1984 Sindi sovhoosi peazootehnik, 1985–1994 Põllumajandusministeeriumi linnukasvatussektori ja -osakonna juhataja, loomakasvatuse-büroo peaspetsialist, 1986–1993 ka Eesti Põllumajandus Õppe- ja Nõuandekeskuse lektor, 1994–1995 Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi maamajanduse osakonna peaspetsialist, 1995–2003 loomakasvatusbüroo juhataja, 2004–2010 põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik.[1]
Ilmunud artikkel 70.juubeli puhul https://agrt.emu.ee/pdf/chronicle/2017_1_tikk.pdf
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: linnukasvatus Eestis, selle ajalugu; loeb end professor Harald Tiku koolkonda kuuluvaks linnukasvatusteadlaseks. Uurinud põllumajanduslindude munade hautamist, -lindude pidamistehnoloogiat, sugu- ja noorkanade söötmist, ensüümide, antioksüdantide ja vitamiinide kasutamise võimalusi. Uurimistöö tulemustest on rakendatud haudemunade töötlemine aerosoolidega, suurendatud sugukanade pantoteenhappe tarbenorme. Paljude kodu- ja välismaiste linnukasvatuse teadus- ning erialaseltside liige, sh Lindude Tõuaretuse Nõukogu liige (1971–1988), sekretär (1988–1989), Ülemaailmse Linnukasvatuse Teaduse Assotsiatsiooni Nõukogu osakonna (1988–1992) ning Eesti osakonna presiidiumi liige (aastast 1992) ja president (1998–), on olnud ajakirja Agraarteadus toimetuskolleegiumi liige, Eesti Linnukasvatuse Seltsi juhatuse esimees (1992–2014), Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi eestseisuse liige (1998-) jm. Üle 300 teadustrükise.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pardikasvatus (kaasautorid A. Männik, A. Varik). Tallinn, 1984
- Soovitusi kanabroilerite üleskasvatamiseks ja söötmiseks individuaalmajapidamistes. Tallinn, 1991
- Linnukasvatus I. (kaasautor). Tartu, 1993
- II (kaasautor). Tartu, 1993
- III (kaasautor). Tartu, 1993
- Ensüümide kasutamisest linnukasvatuses. // Põllumajandus (1993) 5
- Põllumajanduslindudele soovitatavad söötmisnormid Eestis. Tallinn, 1997
- Eesti linnukasvatus läbi aegade. Tallinn, 1997
- Linnuliha tootmise arengutendentsidest Eestis. // Tõuloomakasvatus (2000) 3
- Eesti loomakasvatus 20. sajandi viimasel kümnendil (kaasautor R. Pärtel). // Tõuloomakasvatus (2001) 1
- Livestock production. // Agriculture and Rural Development Overview. Tallinn, 2002
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 369–370.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eestlaste munaisu kasvab. Postimees
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.