Massimo Polidoro

Allikas: Vikipeedia
Massimo Polidoro 2012. aastal.

Massimo Polidoro (sündinud 1969) on itaalia kirjanik, ajakirjanik ja CICAP-i (itaalia Comitato Italiano per il Controllo delle Affermazioni sul Paranormale 'Itaalia paranormaalsete nähtuste uurimise komitee') kaasasutaja ning tegevdirektor. Ta tegeleb paranormaalsete nähtuste uurimisega ning on neist ja nende uurimisest kõnelenud nii televisioonis kui ka arvukate loengute käigus.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsena huvitus Polidoro maagiast ja illusioonide loomisest. Ta tutvus televisiooni vahendusel James Randi ja CSICOPi tegevusega ning sai innustust Piero Angela raamatust, kus too rääkis parapsühholoogia uurimisest läbi kriitilise ja skeptilise vaatepunkti. Peale seda, kui ta oli kirjutanud nii Randile kui Angelale, kutsus viimane ta 1988. aastal nendega Rooma kohtuma. Randi ja Angela leidsid, et Polidoro, kes oli siiski veel üsna noor, on piisavalt andeks ja kirglik, et temast võiks saada Randi õpilane.

Piero Angela võimaldas Polidorole stipendiumi, mille abil ta sai minna Ameerika Ühendriikidesse, kus Massimost sai Randi õpipoiss enam kui aastaks. Selle aja jooksul omandas ta erinevaid tehnikaid, kuidas paljastada isehakanud maage ja seletada ebanormaalseid nähtusi.

Peale Randi abistamist tema uurimis- ja teadustöös ning kõikjal maailmas peetud loengutes naasis Polidoro 1989. aastal Itaaliasse, kus temast sai samal aastal loodud CICAP-i üks kaasasutaja. Itaalias täiendas ta ennast veel Padua Ülikoolis psühholoogiat õppides. Tema väitekirja teemaks oli ebanormaalsete nähtuste tunnistajateks olnud isikute ütluste psühholoogia.

1996. aastal sai temast James Randi Hariduse Sihtasutuse (James Randi Educational Foundation) Euroopa juht.[1]

2001. aastal valiti ta CSICOP-i (Committee for the Scientific Investigation of Claims of the Paranormal; nüüd Committee for Skeptical Inquiry ehk CSI) liikmeks ja ECSO (European Council of Skeptical Organisations) juhatuse liikmeks.

2004. aastal alustas ta ajakirjaga Magia ja kaks aastat hiljem lõi podcast-i Misteri di Massimo Polidoro.

2009. aastal külastas Massimo Polidoro ka Eestit.[2]

Me oleme inimesed, kes soovivad mõista maailma meie ümber. Kui inimestele anda teada sama loo mõlemad vaatenurgad, siis oskavad nad ise omad järeldused teha. Me ei püüa inimesi muuta. Sageli küsivad inimesed juhtumite kohta, mis on juba lahendatud. Me püüame neile seda teavet jagada.

Massimo Polidoro kirjeldamas oma nägemust CICAP-i põhilise rolli kohta[3][1]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Massimo Polidoro Tartus
Foto: Ivo Kruusamägi

Massimo Polidoro on enam kui 40 raamatu ja 400 artikli autor.[1] Näiteks:

  • Viaggio tra gli spiriti (1995)
  • L'illusionismo dall'A alla Z (1995)
  • Dizionario del paranormale (1997)
  • Sei un sensitivo? (1997)
  • L'illusione del paranormale (1998)
  • La maledizione del Titanic (1998)
  • I segreti dei fachiri (koos Luigi Garlaschelliga) (1999)
  • Investigatori dell'occulto (koos Luigi Garlaschelliga) (1999)
  • Il sesto senso (2000)
  • Il grande Houdini (2001)
  • Final Séance (2001)
  • Grandi misteri della storia (2002)
  • Gli enigmi della storia (2003)
  • Secrets of the Psychics (2003)
  • Grandi gialli della storia (2004)
  • Cronaca nera (2005)
  • Elvis è vivo! (2006)
  • 11/9 La cospirazione impossibile (kogumik esseesid erinevatelt autoritelt) (2007)
  • Etica criminale. Fatti della banda Vallanzasca (2007)
  • Un gioco infame. La banda della Uno bianca (2008)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]