Marko Vainu

Allikas: Vikipeedia
Marko Vainu
Sündinud 8. juuni 1987
Elva, Tartumaa
Elukoht Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus ökoloogia (PhD)
Alma mater Tallinna Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad hüdroloogia
ökoloogia
geoinformaatika
Töökohad Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus

Marko Vainu (sündinud 8. juunil 1987 Tartu maakonnas Elvas) on eesti geoökoloog.

Haridus- ja töökäik[1][muuda | muuda lähteteksti]

Marko Vainu on omandanud põhi- ja keskhariduse Vanalinna Hariduskolleegiumis, mille lõpetas 2006. aastal kuldmedaliga. Sellele järgnesid bakalaureuse- (2006–2009) ja magistriõpingud (2009–2011) Tallinna Ülikoolis geoökoloogia erialal (lõpetas mõlemad cum laude). Magistritöö teema oli "Häiringute peegeldused järvede veebilansis Kurtna järvistu kolme umbjärve näitel" (juhendajad Jaanus Terasmaa ja Elve Lode). Doktorikraadi kaitses 2018. aastal Tallinna Ülikoolis ökoloogia õppekaval teemal "Groundwater-Surface Water Interactions in Closed-Basin Lakes: Example from Kurtna Lake District in Estonia"[2] (juhendaja Jaanus Terasmaa).

Alates 2012. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuses[1]. Aastatel 2012–2013 oli ta Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse assistent, 2013–2018 nooremteadur ning alates 2018. aastast on teadur. Peale selle on ta pidanud Tallinna Ülikoolis aastatel 2013–2015 matemaatika ja loodusteaduste instituudi õppejuhi ning aastatel 2015–2018 loodus- ja terviseteaduste instituudi projektijuhi ametit. Aastatel 2011–2013 juhtis Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu "MooL" ning 2011–2018 esindas Tallinna Ülikooli doktorante ülikooli senatis.

Teadustöö[1][muuda | muuda lähteteksti]

Teadustöös on Marko Vainu tegelenud peamiselt pinna- ja põhjavee vastastikmõju temaatikaga, uurides põhjavee rolli vee- ja maismaaökosüsteemide talitluses. Peamise tähelepanu on seni saanud Kurtna järvestik. Lisaks on ta osalenud mitmetes geoinfo analüüsil põhinevates rakenduslikes uuringutes, mille eesmärgiks on olnud veemajanduslikult oluliste märgalade piiritlemine, üleujutuskaartide koostamine, põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide identifitseerimine, valglate piiritlemine, ökosüsteemiteenuste kaardistamine.

Valik publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vainu, Marko; Terasmaa, Jaanus (2022). Allikad Koiva vesikonnas. Eesti Loodus, 73 (4), 18−25.
  • Terasmaa, Jaanus; Vainu, Marko; Koit, Oliver; Puusepp, Liisa; Sisask, Karin; Abreldaal, Pamela (2021). Juhend allikate vabatahtlikuks seireks. Tallinna Ülikool.
  • Vainu Marko, Terasmaa Jaanus, Choffel Quentin (2020). Kurtna Lake District: a natural pearl suffering from anthropogenic pressures. Dynamiques environnementales, 42, 376−389.
  • Lode, Elve; Vainu, Marko; Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Ratas, Urve; Rivis, Reimo; Kapanen, Galina (2020). Estonian Wetlands and the Water Framework Directive. In: Abdelazim M. Negm; Martina Zelenakova; Katarzyna Kubiak-Wójcicka (Ed.). Water Resources Quality and Management in Baltic Sea Countries. (299−321). Switzerland: Springer Nature. (Springer Water). DOI: 10.1007/978-3-030-39701-2_14.
  • Vainu, Marko (2019). Kurtna järvestiku keskosa järvede veetaseme kõikumised ja nende põhjused. Arvo Järvet (Toim.). Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat. (47−71). Tallinn: Eesti Geograafia Selts.
  • Vainu, Marko (2018). Groundwater-surface water interactions in closed-basin lakes: example from Kurtna Lake District in Estonia. (Doktoritöö). Tallinn: Tallinna Ülikool.
  • Koit, Oliver; Vainu, Marko (2017). Savalduma karstiala, Tamsalu linna heitveelask. Eesti Loodus, 68 (12), 22–27.
  • Vainu, Marko (2017). Kui joogiveest saab haruldus. Müürileht (22–23). Tallinn.
  • Vainu, Marko; Terasmaa, Jaanus (2016). The Consequences of Increased Groundwater Abstraction for Groundwater Dependent Closed-Basin Lakes in Glacial Terrain. Environmental Earth Sciences, 75 (2, 92)
  • Vainu, Marko; Terasmaa, Jaanus; Häelm, Marko (2015). Relations between groundwater flow in an unconfined aquifer and seepage patterns in a closed-basin lake in glacial terrain. Hydrology Research, 46 (3), 325–342
  • Vainu, Marko; Terasmaa, Jaanus (2014). Changes in climate, catchment vegetation and hydrogeology as the causes of dramatic lake-level fluctuations in the Kurtna Lake District, NE Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 63 (1), 45–61
  • Vainu, Marko (2010). Järvede veebilansi modelleerimine: põhimõte, rakendused ja kitsaskohad. Kait Antso (toim). Kui seda metsa ees ei oleks. Noorgeograafide sügissümpoosioni artiklite kogumik (20–32). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Eesti Geograafia Seltsi publikatsioonid; XII).

Valik rakendusuuringuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • EstModelile sademevee inimtekkelise koormuse lisamooduli arendamine (2022)
  • Nitraaditundliku ala oluliste allika- ja karstialade üle vaatamine ja piiride korrigeerimine (2021-2022)
  • Ühismeetmed tõhusamaks ühise põhjavee ressurssi majandamiseks Gauja-Koiva vesikonnas (2020-2022)
  • Loode-Eesti järveelupaigatüüpide inventuur (2021)
  • Nõmpa karstiala kaitse alla võtmise ettepanekule ekspertiisi koostamine (2021)
  • Loode-Eesti veekogude puhkemajanduslikul eesmärgi kasutatavuse uuring (2020-2021)
  • Eesti pinnaveevalglate andmestiku loomine (2020-2021)
  • Väikejärvede batümeetriline seire 2019 (2019-2020)
  • Kaanjärvele ja selle ümbruse märgalale mõjuvate ohutegurite ekspertarvamus (2019)
  • Jõepere, Jäneda ja Vetiku allikate kaitsekorra ja ohutegurite ekspertarvamus (2019)
  • Põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide ühishaldamine piiriüleses Gauja-Koiva vesikonnas (2018–2020)
  • Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine (2018–2019)
  • Palamulla karstiala eksperthinnang (2019)
  • Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal (2017–2019)
  • Narva linna keskkonnaülevaade (2018)
  • Nõmme järve enesereostuse uuring (2017–2018)
  • Ökosüsteemiteenuste kaardistamine Tallinnas (2017–2018)
  • Savalduma karstiala kaitsekorra ekspertarvamus (2017)
  • Eesti siseveekogude üleujutuskaartide koostamine (2015–2016)
  • Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk (2014–2015)
  • Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine ja külastusuuringu teostamine (2012–2013)
  • Märgalade seisundi hindamine ja keskkonnaeesmärkide määramine (2011–2012)
  • Konsultatsioon Tamsalu valla, Järsi küla, Metsamõisa, Järsi ja Välgu konnistu(te) alale rajatava looduse õpperaja kontseptsiooni väljatöötamiseks ning infomaterjalide kokkupanemiseks (2011)

Teadustöö auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi II preemia bakalaureusetöö eest 2009
  • Vabariikliku maateaduste alase üliõpilastööde konkursi parim ainetöö 2009
  • Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadusauhind magistritöö eest 2011

Ta on saanud ka Tallinna Ülikooli siseseid üliõpilastööde auhindu.

Harrastus[muuda | muuda lähteteksti]

Hobiloodusfotograafina on saavutanud Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse fotokonkursil "Märka mind" täiskasvanute arvestuses I preemia (2011, 2017), II preemia (2016), III preemia (2011) ning mitmeid valdkondlikke eripreemiaid. Vainu on saanud auhindu Looduse Aasta Foto konkursil (2012 ja 2017) ning 2019. aastal võitis ta Eesti Looduse fotovõistlusel taimefotode peapreemia[3]. Ta on korduvalt[4] osalenud Vikipeedia HELP pildikogumises. Ta on täiendanud Vikipeedia artikleid ja suunanud seda tegema ka üliõpilasi.[5]

Tunnustus[1][muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "CV Eesti teaduse infosüsteemis".
  2. Vainu, Marko (2018). "Groundwater-Surface Water Interactions in Closed-Basin Lakes: Example from Kurtna Lake District in Estonia".
  3. Eesti Looduse 2019.a fotovõistluse parimate galerii loodusajakiri.ee
  4. 2011, 2012, 2014, 2015, 2016, 2017 ja 2019
  5. Marko Vainu: “Vikipeedia on täpselt nii hea või halb, kui heaks või halvaks me ta ise teeme.” Wikimedia Eesti, 16. jaanuar 2023
  6. "Kaks kulda ja kaks hõbedat maakera kuklapoolelt" Horisont, 5/2006
  7. Noore looduskaitsja märk Keskkonnaministeerium