Eesti Looduse fotovõistlus

Allikas: Vikipeedia

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti Looduse ja kirjastuse Loodusajakiri[1] igal aastal korraldatav loodusfotode konkurss.

Esimene fotovõistlus toimus 2000. aastal.[2][3] Kuni 2007. aastani oli selle nimeks Eesti Looduse loomafoto võistlus.[4][5]

Võistlusele saab esitada vaid neid fotosid, mis on tehtud Eestis[6].

Võistluskategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Looduse fotovõistluse Vikipeedia eriauhinna võitjad 2023 võidufotodega: Indrek Ilomets, Jan Fred Joab, Erik Mandre ja Kaul Nurm

Võistlusel on kaks vanuseklassi: noored (kuni 16 eluaastat, kaasa arvatud) ja täiskasvanud[6].

Peaauhinnad antakse välja parima looma-, taime- ja seenefoto eest. Võistlusel on mitmeid kategooriad, kus antakse välja eriauhindu. Näiteks: aasta lind, käituv loom, väike loom, väike taim, elurikkus jne.[7]

Välja antakse ka mitmeid eriauhindu toetajate järgi nagu Eesti Looduse auhind, Horisondi auhind, Vikipeedia auhind, Eesti Jahimeeste Seltsi auhind, Eesti Orhideekaitse Klubi auhind, Eesti Ornitoloogiaühingu auhind, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi auhind, Eesti Loodusmuuseumi auhind jt.[7]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rabivere maastikukaitseala. 2012. aasta fotovõistluse võidutöö Kaitsealade kategoorias. Autor Heino Ruiso

2000. aastal Eesti Looduse korraldatud esimesele loomafoto konkursile laekus töid 32 autorilt. Peaauhind – 15 000 krooni väärtuses Canoni tooteid – läks Mati Kosele. Parimaks loomapere pildistajaks tunnistati Ingvar Kull. Loomaportree eest pälvis auhinna Harri Põldsam, auhinna liikuva looma pildistamise eest sai Arne Ader. Parimaks nooreks autoriks tunnistati Indrek Viil.[2][3]

2001. aastal saatsid konkursile oma töid 21 autorit. Žürii töös osales esmakordselt Urmas Tartes. Peaauhinna – 15 000 krooni väärtuses Canoni tooteid – vääriliseks tunnistati Indrek Viil. Ühtlasi nimetati ta parimaks nooreks fotograafiks.[8]

2002. aastal osales fotovõistlustel 100 autorit ligi 500 fotoga. Žürii tööd juhtis Urmas Tartes. Lisaks peaauhinnale (10 000 krooni väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall Eesti) anti välja 1. auhind (7000 krooni väärtuses Canoni fotokaupa) ja 2. auhind (3000 krooni väärtuses Canoni fototarvikuid).[9]

2018. aastal osales fotovõistlusel 1170 pilti 228 autorilt. Peaauhinna pälvis Roger Erikson pildiga roohabekast.[10]

2019. aastal osales üle 1300 pildi 250 autorilt. Üldvõidu pälvis Jaak Sarv varahommikuse pildiga naerukajakate kolooniast.[11]

2020. aastal osales võistlusel üle 2100 pildi 353 autorilt. Esikoha loomafotode kategoorias ehk üldvõidu pälvis Remo Savisaar fotoga ühe jalaga liivatüllist.[12]

2021. aastal toimunud 22. fotovõistlusel osales 352 autorit kokku üle 1600 fotoga. Üldvõidu saavutas Aivo Oblikas fotoga püherdavast karust. Taimefotode peaauhinna pälvis Heiko Kruusi ja seenefotode peaauhinna Ireen Trummer.[13]

23. fotovõistlusel osales 231 autorit 1329 fotoga. Loomafotode peaauhinna võitis Kalmer Lehepuu, taimefotode peaauhinna Janek Joab ja seenefotode peaauhinna Tõnu Ploompuu.[14]

2023. aastal võitis loomafotode peaauhinna Ave Kruusel fotoga vaenukäost. Taimefotode peaauhinna pälvis Ireen Trummer ja seenefotode peaauhinna Eimar Kull.[7] Võistlusel osales 165 autorit kokku üle 1000 fotoga.[15]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]