Mark B
Medium Tank Mark B
| |
|---|---|
| Pikkus | 6,9 m |
| Laius | 2,7 m |
| Kõrgus | 2,6 m |
| Kaal | 18 t |
| Kiirus | maastikul ? km/h maanteel 9,8 km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? km/h maanteel 105 km |
| Suurtükk | mm mürsku |
| Kuulipildujad | 7,7 mm Hotchkiss 7500 padrunit |
| Soomus | 6–14 mm |
| Mootor | Ricardo 4-silindrine bensiinimootor |
| Mootori võimsus | 100 hj |
| Meeskond | 4 inimest |
Medium Tank Mark B oli Suurbritannias Esimese maailmasõja ajal välja töötatud ja toodetud keskmine tank.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mark B väljatöötamisega hakati tegelema juulis 1917 ja töid juhtis W. G. Wilson. Uuel mudelil üritati vältida Mark A Whippetil esinenud vigu.[1] Toota plaaniti nii emaseid kui ka isaseid tanke. Disainiga saadi valmis juba 1917. aasta lõpus, kuid tellimus anti alles 1918. aasta keskel. Esimesed masinad valmisid alles septembris 1918.[2] Teised allikad väidavad, et septembris valmis alles prototüüp. Esialgsed hinnangud tankile olid positiivsed[1] ja tank plaaniti 1919. aasta suureks pealetungiks kasutusele võtta.[2]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi Mark B pidi funktsionaalselt täitma samu ülesandeid, nagu Mark A Whipet, sarnanes see kujult pigem vanemate tankidega. Et parandada võimet takistusi ületada, disainis Wilson tanki rombikujuliseks. Tank suutis ületada kuni 2,59 m laiusi kraave, mis oli rohkem kui Mark A vastav näitaja. [2]
Soomus oli 6–14 mm, mis oli praktiliselt sama nagu Mark A-l (Mark A-l oli soomus kõige õhemast kohast siiski 5 mm). Emase tanki relvastusse pidi kuuluma 4 kuulipildujat 7500 padruniga ja isase tanki relvastusse pidi kuuluma 40 mm kahur pöörlevas tornis. Ühtegi isast tanki ei valmistatud. Kaks kuulipildujat paiknesid tornis ja kaks külgedel miniatuurseid sponsoone meenutavate uste sees.[2]
Tanki mootor oli neljasilindriline 100 hj Ricardo bensiinimootor, mis oli vähendatud versioon kuuesilindrisest ja 150 hj Ricardo mootorist. Mootor paiknes masina tagaosas eraldi ruumis ja sellele oli väljastpoolt läbi luugi võimalik ligi pääseda. Tank suutis arendada kiirust kuni 9,8 km/h ja 386-liitrine kütusepaak andis tegevusraadiuseks 105 km. Mõlemad näitajad olid kehvemad kui eelkäijal Mark A-l ja paralleelselt arendataval Mark C Hornetil. Tänu mootori eraldatusele jõudis meeskonnaruumi vähem müra ja heitgaase, kuid mootoriruum oli kitsas ja mootorile oli raske juurde pääseda. See tähendas, et ka kõige lihtsamateks remonditöödeks tuli mootor tihti maha tõsta.[2]
Meeskond oli neljaliikmeline: ülem, juht ja kaks kuulipildurit. Juht paiknes ees keskel. Ülema jaoks ei olnud tankis eraldi vaatlustorni, mis tegi tanki juhtimise keeruliseks ja kaks kuulipildurit pidid ühe kuulipilduja juurest teise juurde jooksma, mis oli samuti ebamugav.[1]
Tankil oli ka algeline vahend suitsu tekitamiseks: kuumade heitgaaside sisse tilgutati väävlishapet.[2]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Algselt telliti Metropolitan Carrige, Wagon and Finance Co'lt 450 tanki, kuid sõja lõpuks oli kasutusse võetud ainult 45 tanki. Sõja lõpu ja ilmnenud vigade tõttu ülejäänud tellimus tühistati.[2] Esimeses maailmasõjas see tank osaleda ei jõudnud, kuna meeskondade väljaõpetamine võttis aega.[1]
Kolm tanki saadeti augustis 1919 Arhangelskisse, kus need osalesid Vene kodusõjas. Üks neist langes bolševike kätte ja kaks jõudsid Läti sõjaväe kätte.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Christopher Chant. World Encyclopedia of the Tank. Second edition. Inglismaa Sutton Publishing 2002 ISBN 0750931477 Inglise k.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eugene Sautin British Mk B Tank (inglise keeles)
_crowned.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}