Väävlishape
Väävlishape (keemiline valem H2SO3 või H2O3S) on keskmise tugevusega hape, mida saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees:[1]
![{\displaystyle {\mathrm {SO} {\vphantom {A}}_{\smash[{t}]{2}}{}+{}\mathrm {H} {\vphantom {A}}_{\smash[{t}]{2}}\mathrm {O} {}\mathrel {\longrightleftharpoons } {}\mathrm {H} {\vphantom {A}}_{\smash[{t}]{2}}\mathrm {SO} {\vphantom {A}}_{\smash[{t}]{3}}}}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/89991720f133ecbf25cd8cd6c7d3fdb8886029a5)
Väävlishapet ei saa vesilahusest isoleerida, sest lahuse kontsentreerimisel aine laguneb vääveldioksiidiks − reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete suunas. Siiski on ainet tuvastatud gaasifaasis, kus teda saadi dietüülsulfiti või etaansulfoonhappe ioonlagundamisel.[2]
Väävlishape annab lahusesse vesinikioone.
Väävlishappe soolad on sulfitid SO32− ja vesiniksulfitid (ehk bisulfitid) HSO3−.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Karik, H. & Truus, K. (2003). Elementide keemia: ülikooliõpik anorgaanilisest keemiast. Ilo. Lk 480. ISBN 9985574990
- ↑ Sülzle, D.; Verhoeven, M.; Terlouw, J. K.; Schwarz, H. Generation and characterization of sulfurous acid (H2SO3) and of its radical cation as stable species in the gas phase. Angew. Chem. Int. Ed., 1988, 27(11), 1533–1534. doi:10.1002/anie.198815331