Friedrich Bidder

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tartu ülikooli rektorist; teise Tartu ülikoolis töötanud arstiteadlase kohta vaata artiklit Friedrich Ernst Bidder

Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder

Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder (9. november 1810 Bormaņi mõis (Treppenhof), Kuramaa22. august 1894 Tartu) oli baltisaksa füsioloog ja anatoom.

Lõpetas 1826. aastal Miitavi (Jelgava) gümnaasiumi ja 1834. aastal doktorikraadiga Tartu ülikooli. Ta oli Tartu ülikooli prosektor aastatel 18351836, töötas 1836–1843 anatoomia- ning 1843–1869 füsioloogia- ja patoloogiaprofessorina, juhtis füsioloogiainstituuti ning oli 1846–1850 ja 1854 ühtlasi dekaan ja 1858–1865 rektor. Luges Tartu ülikoolis anatoomiat, histoloogiat, füsioloogiat, üldpatoloogiat ja patoloogilist anatoomiat.

Koos keemik Carl Schmidtiga tõestas ta esimesena, et maomahl sisaldab vaba soolhapet. Ta selgitas sapi tähtsust rasvade seedimisel, avastas maomahla psühhomotoorse sekretsiooni (maomahla eritub juba toidu nägemisel). Koostöös Carl Wilhelm von Kupfferiga tõestas Bidder 1857. aastal, et närvirakkudest lähtuvad närvikiud. Pärast emeriteerumist töötas Tartus eraarstina. Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1857) ja auliige (1884)[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg Friedrich Ernst Bidder oli Tartu ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, teine poeg Paul Roderich Bidder oli Laiuse koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 39–47 (Sisaldab ka bibliograafiat)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Eduard Haffner (1851–1858)
Tartu ülikooli rektor
Friedrich von Bidder

18581865
Järgnev:
Guido Samson von Himmelstiern (1865–1868)