Alistuv käitumine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kehtestav käitumine (enesekehtestamine) suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007)

Alistuv käitumine on allumine teise tahtele, tihtipeale enda huvide ja õiguste kaitsmisest loobudes. Võib olla omane inimesele, kelle eesmärk on teistele meeldimine ja nende rahulolu väljateenimine ka juhul, kui tema enda vajadused, õigused ja tunded jäävad teiste tähelepanuta.[1][2]

Inimestevaheliste psühholoogiliste piiride arvestamise / mittearvestamise alusel saab eristada kolme peamist käitumisviisi: alistuv, agressiivne ja kehtestav käitumine.

Alistuva käitumise keelekasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Viisakaks on peetud hoiduda mina-sina-dialoogis rääkija ja kuulaja otsesest nimetamisest.[2] Selle asemel kasutati (ja kasutatakse kohati veel tänapäevalgi) alistuvale käitumisele omast keelekasutust ehk

  • keelelisi vorme, milles tegijat otseselt ei nimetata, nt Lastel lastakse õues akende all liiga kõvasti käratseda. Keegi võiks ometi laua ära koristada!
  • vestluskaaslase poole pöördumist tema-vormis, nt Mis tööd peremees teeb? Neiu on nii rõõmsa näoga.
  • endast või teisest rääkimist tema-vormis, nt Selle üle peab mõtlema. Peab hakkama koju minema, on juba tükk aega oldud ka. (Raske on aru saada, kas rääkija tahab esimeses lauses ise mõelda ja teises lauses koju minna, või tahab, et neid asju teeks see, kellele ta ütles peab.)

Tänapäeval ei peeta kaude kõnelemist sobivaks. Tähelepanu on keele selgusel ja arusaadavusel.

Alistuva käitumise eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Alistuva käitumisega kaasnevad eelised[1]:

  • elades selle järgi, mida teised soovivad või nõuavad, pole vaja ise kaalutleda, otsustada ega vastutada
  • vähenõudlik olemisviis võimaldab kergemini saada teistelt abi ja toetust
  • teiste huvide kaitsmine toob tunnustust
  • kena inimesena võetakse soovitud sõpruskondade liikmeks
  • võimaldab vähemalt ajutiselt pääseda vaenutsemisest ja konfliktidest
  • võimaldab jääda märkamatuks, nii et heal juhul jäävad ka vead märkamatuks
  • võimaldab saavutada kaudset kontrolli endast tugevama üle põhimõttel "maaslamajat ei lööda".

Alistuva käitumise puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Alistuva käitumise varjukülg, puudused[1]:

  • tunne, et alistuv käitumine on teistele sellisena vajalik, on enesepettus – teised harjuvad üha külmemalt ära kasutama, pannes alistuvalt käituja peale tülikad asjaajamised ja ebameeldivad ülesanded
  • ebavõrdne tööjaotus ja pealtnäha vabatahtlikult võetud märtri roll tekitavad kaaslastes aja jooksul süütunnet ja viha
  • alalise negatiivsete tunnete allasurumise tagajärjel kaob võime positiivseteks tunneteks ja inimlikuks läheduseks
  • allasurutud negatiivsete tunnete kuhjumine tekitab depressiooni
  • allasurutud agressiivsus leiab endale kaudse väljapääsu negatiivsetes repliikides, nt pilgetes, torkavates vihjetes ja iroonias
  • pikka aega kena olles kuhjub pahameel ja viha, mis purskub välja kohatul hetkel
  • madal enesehinnang kahjustab otsustusvõimet ja riskijulgust
  • elustiiliks muutunud alistuv käitumine loob eelsoodumise tervisehäireteks: krooniline väsimus, allergiad, pahaloomulised kasvajad
  • alalise teiste huvidele orienteerumise tõttu jääb oma elu elamata.

Soovitusi[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulamise ja kaasanoogutamise asemel on soovitatav rohkem oma mõtteid, sh mittenõustumist ja rahulolematust selgelt väljendada.

Alistuva käitumisega väldib inimene (psühholoogilise) vastutuse võtmist ehk kaldub käituma manipuleerivalt, nt R. Kuhu kohvikusse tahad minna? V: Mul ükskõik, otsusta sina. R: Lähme siis Lille kohvikusse. V: No ma ei tea... Sellise käitumisviisi tuleb kasuks selge eneseväljendus ehk mina-sõnumite kasutamine.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Gordon, T. (2003). Tõhus juht
  2. 2,0 2,1 Bolton, R. (2006). Igapäevaoskused