Käiguvahetus (psühholoogia)
.jpg)
Käiguvahetuseks suhtlemisel nimetatakse kehtestava käitumise tehnikat, mille käigus kasutatakse nii aktiivset kuulamist kui selget eneseväljendamist.
Oma mina-sõnumi korduvat esitamist ja vastureaktsiooni aktiivset kuulamist võib võrrelda käiguvahetusega, kui autojuht püüab lumevaalust läbi sõita 1. või 2. käiguga. Kui auto ikkagi lumme kinni jääb, lülitab autojuht sisse tagurduse, mille analoogiks suhtlemises on teise osapoole vastuargumentide ümbersõnastamine. Isegi kui tema vastuargumendid on väga emotsionaalsed, näitab nende ümbersõnastamine rääkijale, et kuulaja on teda mõistnud, ja see võimaldab tunnetel järk-järgult jahtuda.
Ka siis, kui mina-sõnumi ütleja hoiak on heatahtlik ja ta käitub väljapeetult kehtestavalt, võib käitumise muutmise soov teises osapooles esile kutsuda ebamugavust ja isegi teatud määral vaenulikkust.
Et emotsionaalset temperatuuri enam mitte tõsta, on tark tema vastuväited ära kuulata ja ümber sõnastada (vt lähemalt aktiivne kuulamine, sisu ümbersõnastamine), kuid seejärel oma sõnumit kindlameelselt korrata.[1][2]
Seda suhtlustehnikat nimetataksegi käiguvahetuseks.
Lisatud joonis kirjeldab emotsionaalse temperatuuri muutmist käiguvahetuse tehnikat kasutades.
Ümbersõnastajal on oluline meeles pidada, et ta ei laskuks teise poole argumentidega vaidlusse, vaid taluks ära nii vaenulikkuse kui ehk isegi pisarad või ignoreerimise, kuid ikkagi sõnastaks iga vastuväite lühidalt ümber ning ootaks, kas teine tunnistab tema ümbersõnastuse piisavalt täpseks. Kui ei, tuleb ümbersõnastust veelgi täpsustada, ja kui teine pool sellega nõusse jääb, uuesti korrata oma algset mina-sõnumit. Vahel tuleb mina-sõnumit väikeste variatsioonidega korrata 7-8 korda, enne kui emotsionaalne pinge väheneb ja pooled saavad asuda lahenduse üle läbi rääkima.
Soovitus[muuda | muuda lähteteksti]
Kui soovid muuta midagi teise inimese käitumises, aita tal vastupanust üle saada. Selleks kuula tema vastuväited ära ja anna ümbersõnastuste abil talle tagasisidet selle kohta, kuidas oled temast aru saanud. Seejärel korda oma soovi ja jätka neid kaht tegevust, kuni olete valmis probleemi lahendamises kokku leppima.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Aktiivne kuulamine
- Ümbersõnastamine
- Selge eneseväljendamine
- Kolmeosaline mina-sõnum
- Kehtestav käitumine
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Alberti, R., Emmons, M. (2008). Your Perfect Right: Assertiveness and Equality in Your Life and Relationships.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Gordon, T. (2008). Parent Effectiveness Training: The Proven Program for Raising Responsible Children.