Mandžuuria
Mandžuuria (mandžu keeles Manju, lihtsustatud hiina kirjas 满洲, traditsioonilises hiina kirjas 滿洲, pinyin'is Manzhou (Mǎnzhōu)) on ala Kirde-Aasias, mis hõlmab Kirde-Hiinat. Selle ulatust määratletakse erinevalt: ta kas asetseb tervikuna Hiina Rahvavabariigi territooriumil või siis on jagatud Hiina ja Venemaa vahel.
Hiinas nime Manzhou ('Mandžuuria') tavaliselt ei kasutada. Selle asemel kasutatakse nime Dongbei ('kirre', lihtsustatud hiina kirjas 东北, traditsioonilises hiina kirjas 東北, toonimärkidega pinyin'is Dōngběi; ametlik eestikeelne vaste: 'Kirde-Hiina'), millega peetakse enamasti silmas Hiina piiridesse jäävat Mandžuuriat.
Mandžuuria põliselanikud on olnud xianbei (xianbi) rahvas, kitanid ja tšurtšenid, kes on Hiina ajaloo vältel rajanud mitmeid riike, ning viimaste ja kõige kuulsamatena mandžud, kellelt kogu piirkond on nime saanud ja kes 17. sajandil vallutasid Hiina ning valitsesid seda kuni Qingi dünastia kokkuvarisemiseni aastal 1911. Mandžuuria ala, mis jääb Hiina piiridesse, hõlmab vähemalt 1,55 miljonit ruutkilomeetrit.
Mandžuuria geograafilised määratlused
[muuda | muuda lähteteksti]
Mandžuuriat võidakse geograafiliselt määratleda erinevalt:
- Hiina Rahvavabariigi provintsid Jilin, Heilongjiang ja Liaoning 1956. aastal kindlaks määratud piirides;
- eelmine pluss Sise-Mongoolia idaosa (haldusüksused Hulunbuir, Hinggan, Chifeng ja Tongliao);
- eelmine pluss endine Rehe provints (Jehol; kattub osaliselt mõningate aladega, mis on ülalpool juba sisse arvatud, kuid selle territoorium hõlmab ka Hebei provintsi põhjaosa Chengde ümbruses) ehk Mandžukuo territoorium;
- eelmine (Sise-Mandžuuria) pluss Välis-Mandžuuria ehk Vene Mandžuuria (Venemaa piirkond, mis ulatub Amuuri ja Ussuuri jõest Stanovoi mäestiku ja Jaapani mereni: Primorje krai, Habarovski krai lõunaosa, Juudi autonoomne oblast, Amuuri oblast; need alad kuulusid Nertšinski lepingu (1689) järgi mandžude Hiinale, kuid loovutati Aiguni lepinguga (1858) Venemaale);
- eelmine pluss Sahhalini oblast, mis Hiina kaartidel tavaliselt arvatakse Välis-Mandžuuriasse, sest ta asub ülejäänud Välis-Mandžuuria vahetus läheduses, kuigi seda ala Nertšinski lepingus ei mainita.
Piirkonna etnilisest ajaloost rääkides kasutatakse mõnikord nime "Suur-Mandžuuria". Selle alla arvatakse kogu Korea poolsaar, Sahhalin ja Kuriilid, mõnikord ka Jaapani saarestik. Sellel nimel ei ole poliitilist tähendust.
Mandžuuria piirneb läänes Mongoolia, põhjas Siberi, edelas Päris-Hiina ja lõunas Põhja-Koreaga.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 1911. aasta Hiina revolutsiooni, mis kukutas mandžude Qingi dünastia ja rajas keisririigi asemele vabariigi, asendati mandžude algkodu nimi Manzhou (Mandžuuria) Hiina ametlikes dokumentides nimega Dongbei ('kirre'; ametlik eestikeelne vaste: 'Kirde-Hiina').
Pärast Mukdeni intsidenti, kui Hiina sõjaväelased tungisid kallale Lõuna-Hiina raudteele, alustas Jaapan 18. septembril 1931. aastal sõjategevust ning vallutas Mukdeni ja Harbiini ning lõpuks kogu Lõuna-Mandžuuria piirkonna.
Aastal 1932 rajas Jaapan Mandžuuriasse Mandžukuo-nimelise nukuriigi pealinnaga Changchunis, mida juhtis aastatel 1933–1945 endine Hiina keiser Pu Yi.
Seetõttu kõlab hiinakeelne nimi Manzhou (满洲) piirkonna paljude elanike kõrvus halvasti, meenutades separatismi ja kollaboratsionismi. See puudutab ainult kohanime; mandžusid tähistav etnonüüm manzu (满族 mǎnzú) kõlab aktsepteeritava ja neutraalsena.
Kirde-Hiina elanikku nimetatakse "kirdelaseks" (dongbeiren). Nimi Dongbei ("Kirre") käib kogu piirkonna kohta, olgu siis jutt ajaloost, kultuurist, traditsioonidest, murretest, köökidest või muust. Praktiliselt asendab ta nime Manzhou ("Mandžuuria") kõikides kontekstides. Teisi Hiina kirdeosa provintse (näiteks Hebei) ei arvata "Kirde" osaks.