Malli arutelu:Laevatüübid

puksime

• Töö- ja erilaevad: Pukser = puksiir = vedurlaev
• http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=pukser&F=M&O=0&E=0
• http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=vedurlaev&F=M&O=0&E=0

Vedur+laev, parem: puksiir mer

• http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_38.doc

MEREKEELE NÕUKOJA
Koosoleku teokiri nr 38 
AHT   	anchor handling tug  	(puurplatvormi) ankrutõstepuksiir
ASD tug  	azimuth[ing] stern drive tug  	ahtri pöörd(gondel)käituriga puksiir

• http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_32_uus.doc

MEREKEELE NÕUKOJA
Koosoleku teokiri nr 32 
flat tow    - pukseeritav käiguta objekt
flat towing     - käiguta objekti pukseerimine 
girting   - puksiiri kaadumisoht haagil pukseerimisel 
gob rope    - puksiirtrossi piiral
gog rope   - puksiirtrossi piiral 
towing pins    - puksiirtrossi postpiiral
-- selgitus: kaks posti puksiiri ahtris, mille vahelt jookseb puksiirtross 
to make tow   - puksiiri võtmine, pukseerimise alustamine
to break tow   - puksiiri äraandmine, pukseerimise lõpetamine
assist tug   - abipuksiir 
azimuth[ing] stern drive (ASD) tug - ahtri pöörd(gondel)käituriga puksiir    
tractor tug   - traktorpuksiir 
bridle legs   - priidel, pukseerimisvuntsid
-- selgitus: vuntsid pukseeritava objekti vööris  
towing triangle  - pukseerimiskolmnurk
founder plate  - pukseerimiskolmnurk 
towing licence  - pukseerimisluba
free sail    - laevata puksiir, laevata jäämurdja

Mulle endale meeldib ka rohkem lühem sõna, kuid ma ei näe selle kasutust erialaselt, kas sul on viiteid? suwa 13. jaanuar 2010, kell 06:39 (UTC)

Ajakiri Meremees on arvatavasti üle kümne aasta kasutanud pukser, juhindudes selle sõna küllalt suurest levikust. ÕS 1999 ja 2006 märge "argi", millest on arvatavasti juhindunud ka merekeele nõukoda, ei pea päris paika. See on loomulik etapp võõrsõna muutumisel laensõnaks e kohanemisel eesti keeles. Pukserifirmad on heameelega pukserifirmad, kuid pukseeritav laev on puksiiris. Veeteede Amet kasutab sõna vedurlaev, kuid mõnd tüüpi pukserid võivad olla ka tõukurlaevad. SSGreporter 13. jaanuar 2010, kell 12:12 (UTC)

nojah http://www.pkltugs.com/images/photos/building_jupiters/bj4.jpg

need vidinad ahtri all on tõesti rohkem tõukurid, kuid mitte päris veepaiskurid :)

suwa 14. jaanuar 2010, kell 06:30 (UTC)

Lingid mallis

Navigeerimismallis ei ole vaja lihtsalt loendada võimalikke laevatüüpe. See on selleks, et navigeerida olemasolevate või kavandatavate artiklite vahel. Seega puudub mõte neljal lingil, mis viitavad samale artiklile. Lisaks on siin artiklite pealkirjadeks olevad mõisted üldjuhul ainsuses. Ja kas laevatüüpidest on hetkel eraldi artiklit ette vaja näha või võiks päises hoopis artikli laev vastavale alaosale linkida? 88.196.241.249 14. jaanuar 2010, kell 07:26 (UTC)

• Miks mitte, aga ma seda n.ö tabeliosa ei julge puutuda, s.t päist ja vasakpoolset osa. Ühe proovimise ajal mul kippus juba see värviline pilt ära kaduma, sest ma ei teinud seda malli päris ise. Laevatüübid ei vaja minu meelest eraldi artiklit, tahtsin seda malli kasutada sellepärast, et leidsin ühe ja sama tüübi kohta mitu eri artiklit ja püüdsin need mingisse süsteemi koondada. Ühtlasi ilmnes, mille kohta on artiklid olemas ja mis on puudu. SSGreporter 14. jaanuar 2010, kell 21:28 (UTC)

Leidsin selle malli rootsi Wikipediast, ja leidsin, et oleks hea paigutada need artiklid mingisse süsteemi. Täiendasin seda niivõrd, kui leidsin olemasolevaid või vajaminevaid artikleid ja arvan, et see on parem kui süstematiseerimata loetelu. Seda tuleb tõenäoliselt veel täiendada, aga konkreetse märksõna otsijal aitab see leida peale märksõnas kirjeldatud laevatüübi teisi samalaadseid. SSGreporter 14. jaanuar 2010, kell 08:37 (UTC)

Nojah, seda süsteemi tuleb lihtsalt kohandada. Näiteks kui rühmas "Tankerid" näed ette ainult ühe artikli, tuleks see üks ja ainus link tanker kuhulegi mujale paigutada. Kindla märksõna otsimiseks on viki otsingumootor. 88.196.241.249 14. jaanuar 2010, kell 08:50 (UTC)

Kui see on ainus märksõna, siis näitab see sellegipoolest eraldiseisvat laevatüüpi ning seepärast sobiks siia küll. Arvan, et see mall pole praegusel kujul lõplik, aga ka mitte halvem kui eeskujuks olnu. SSGreporter 14. jaanuar 2010, kell 18:58 (UTC)

Mõtlesin seda, et ta võiks näiteks töö- ja erilaevade juures olla, et ta üksi ei jäeks. Töö- ja erilaevade rühmas paistab taas kolm samasugust linki olevat, mille näol pole ka tegu kindla laevatüübiga. 88.196.241.249 14. jaanuar 2010, kell 19:37 (UTC)

Kui see nüüd käiski just tankeri kohta, siis nende erineva otstarbega tankeritüüpide kohta pole keegi veel artikleid kirjutanud. Tankereid liigitatakse ka suurusklasside järgi, aga nende nimetused peaksid tõenäoliselt tulema veel puuduvas artiklis tanker. SSGreporter 14. jaanuar 2010, kell 21:28 (UTC)

Siin on nüüd muudatused kahjuks tulnud. Kaubalaevade tüübid on näiteks "vedellastilaevad", "puistlastilaevad" ja "veeremilaevad", mis on siin läbisegi paisatud, igal oli eelmises tabelis oma mitu liiki olemas. Palun need muudatused tagasi võtta ja pöörduda selle kaubalaevade jaotuse juurde, mis olemas oli. "Veoselaevad" on mingi iseleiutis, sest laevad ei vea veoseid, laevad veavad lasti. Ssgreporter (arutelu) 22. detsember 2018, kell 02:16 (EET)

Tere ja häid soove aasta lõpetuseks! Laevade liigituse ehk tüüpide mall näis algeline ja võtsin end natuke kokku. Eesti merenduses pole põhitüüpe otseselt keegi ametlikult ära grupeerinud. On vaid üksiknimetused. Vb juristid on midagi kirja pannud, kuid neil on legaal-vajadused. Sain ainest ühest uuema aja õppematerjalist, mille koostas üks Mereakadeemia laia silmaringiga üliõpilane, kes on ka merendusterminoloogiaga (vist ka Mereviki) tegelenud. Mida natuke timmisin, oli kaubalaevandus. Nimelt olid suurde gruppi "veolaevad" liigitatud lisaks kaubalaevadele-tankeritele-veeremilaevadele ka reisilaevad. Eks reisilaev kah jah veolaev, kuna veab inimesi. Pidasin üldise arusaadavuse huvides mõistlikuks jätta reislaevad omaette alg-grupiks. Mis järelejäänutega teha? Kaubalaevad oleks pm üks veolaevade grupp (general cargo, bulker, ...) ja seetõttu ei tundunud nimetus süsteemne. Kokkuvõttes jäi tõesti natuke tobe liikluslik algsest minimaalselt kohaldatud termin "veoselaevad", mis võiks olla ka näiteks "lastilaevad". Kui soovite, et kõik on "kaubalaevad", las olla. Õige on, et need nn kaubalaevad peaksid jagunema omakorda konkreetsemateks alagruppideks. Ilmselt näiteks kuivlasti-, vedellasti-, veeremilaevad? Kuidas neid alaliigitusi malli tabelisse luua, ma ise seni ei mõista. Ehk lihtsalt saaks proovida luua kuidagi eraldi vastavad read parempoolses kastis? Minu arvates on oluline anda mallis võimalikult süsteemne, arusaadav ja asjalik ülevaade põhitüüpidest vastavalt põhiotstarbele (mitte näiteks sõidupiirkond, suurus vms). Laevatüübi võimaliku alaliigituse osas saab teabe juba põhiotstarbe nimetuse artiklist.--Hummel15 (arutelu) 27. detsember 2018, kell 10:52 (EET)

kas akadeemia kadeti üllitis on ka veebis kättesaadav?, ehk viitsid viidata, siis on millele toetuda. suwa 27. detsember 2018, kell 12:19 (EET)

Eeskuju võib võtta ka Mereviki laevatüüpide mallist: Mall:Laevatüübid. "Lastilaevad" on rootsi keeles, eesti keeles on alati "kaubalaevad" olnud. Reisilaevad ei ole kaubalaevad, kuid koos kaubalaevadega kuuluvad kommertslaevade hulka, aga sellist jaotust pole mõtet mallis esitada. Minu pakutud jaotus "vedellasti-", "kuivlasti-" ja "veeremilaevad" on ehk merenduskaugele inimesele selgem. Ssgreporter (arutelu) 27. detsember 2018, kell 23:57 (EET)

Kaubalaevad on vaja jaotada kolmeks, mitte panna kõiki kaubalaevatüüpe läbisegi kokku. Eraldi peavad olemad vedellastilaevade tüübid, samuti kuivlastilaevade ja veeremilaevade tüübid. Ssgreporter (arutelu) 25. veebruar 2019, kell 01:27 (EET)

Kaubalaevade kolmeks jagamine oleks igati mõistlik ja süsteemne. Kui on aega ja leiab mõne hea vastava malli eeskujuks, prooviks mingi aeg ära nikerdada.--Hummel15 (arutelu) 30. august 2019, kell 13:01 (EEST)

Jäämurdja on minumeelest kindlalt abilaev, kuna põhitegevus on konkreetselt seotud vaid teiste laevade ekspluatatsiooni (meresõit jääoludes) vahetu abistamisega. Ühtlasi kasutatakse jäämurdjatena vahel suuremaid puksiire või on neile lisatud multifunkstonaalsena päästelaeva funktsioon. --Hummel15 (arutelu) 30. august 2019, kell 13:01 (EEST)

Ei ole nõus. Jäämurdja on kindlasti eriotstarbeline laev ja need jäämurdjad, mis hiljuti ehitatud, on sageli mitmeotstarbelised laevad. Jämedalt võttes abilaevad on ainult ehk pukserid (vedurlaevad), punkrilaevad ja võib-olla ka lootsilaevad. Ssgreporter (arutelu) 31. august 2019, kell 01:54 (EEST)

Mitmeotstarbeline laev tähendab praktiliselt, et seda ei saa võib-olla ühte konkreetsesse tüüpi-liiki asetadagi. Näiteks aga ka jäämurdja-puksiir või jäämurdja-päästelaev. Siiski jäämurdjat on võimalik defineerida alati, kui lihtsalt jäämurdjat vastavate omaduste järgi. Kokku võib mõnikord vajadusel viia misiganes tüüpe, kuid neid pole alati mõistlik kokku panna defineerimisel. EKSS annab aga näiteks abilaeva all näitena jäälõhkuja, kuigi jäälõhkujat kirjeldab spetsiaallaevana, mis rajab teed teiste laevadele, mis tähendab praktiliselt ikkagi abilaeva. Loomulikult on võimalik jäämurdjaga ka niisama jääsuppi teha, kuid üldjuhul siseneb sinna seejärel ikkagi teine veesõiduk, mis hakkab tegema näiteks siis veealust tööd. --Hummel15 (arutelu) 5. september 2019, kell 00:17 (EEST)

muuseumlaev

Muuseumlaeva nimetada laevatüübiks? Pigem mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. august 2019, kell 02:50 (EEST)

Muuseumlaev tõesti ei ole laevatüüp. Eesti Meremuuseumilgi on eksponaate eri laevatüüpidest: jäämurdja, patrull-laevad, miinijahtija, purjejaht, koge jms. Ssgreporter (arutelu) 1. september 2019, kell 01:32 (EEST)

Kuidas eristada muuseumlaeva nn tavakasutuses olevast laevast ja kas see on oluline, laev ise on oluline, sest muidu teda muuseumina ei säilitataks jne ? suwa 1. september 2019, kell 10:23 (EEST)

Siin taga on tegelikult kaks sõna: "muuseumlaev" ehk muuseumis eksponaadina olev laev ja "muuseumilaev" on muuseumi kasutatav laev. Näiteks Mare (laev) oli kuni möödunud aastani aastakümneid just muuseumilaev. Aga kumbki sõna ei tähista laevatüüpi ja sellesse malli ei sobi. "Muuseumlaeva" kohta võib soovi korral kategooria teha. Ssgreporter (arutelu) 2. september 2019, kell 00:52 (EEST)

Muuseumlaev on selles suhtes spetsiifiline laevatüüp, et seda ei kasutata reeglina enam oma tavapärases algse tüübi põhifunktsioonis, vaid tema põhifunktsioon laevana ongi museaaliks ehk eksponaadiks olemine. Sel puhul võidakse laevas teha ka teatud konstruktsioonilisi muudatusi. Samas aga ajaloolist laeva võidakse vastupidi pigem kasutada edasi ka oma põhifunktsioonis ja seda laevatüübina määratleda ei saa. --Hummel15 (arutelu) 5. september 2019, kell 00:17 (EEST)

Muuseumlaev ei ole laevatüüp. Mida peate silmas konstruktsiooniliste muudatuste all, et võiks hakata laevakeret ümber ehitama? Küll aga on muuseumlaevade hulgas eri laevatüüpe. Siin on sõna "muuseumlaev" võimalik soovi korral kasutada kategooriana - see annaks loetelu neist laevadest. Ssgreporter (arutelu) 5. september 2019, kell 01:16 (EEST)

Konstruktsiooniliste muudatuste all võib näiteks tuua, et mõnedele vees seisvatele muuseumlaevade keredele on keevitatud külge spetsiaalsed konksud poomidega paigal hoidmiseks või trapikohad. Maismaale tõstetud allveelaevadele on ka tehtud pardasissepääse. Samuti näiteks võib olla muudetud laeva sisemuses ruumide jaotust või asetust, et võimaldada seonduva ekspositsiooni paremat ülespanekut. Samuti, kui mõnest laevast muuseumlaev võib saada mõnest kaubalaevast, reisilaevast, kalalaevast või sõjalaevast teatud vajalike kohanduste ja koos sellega funkstiooni üldise muutuse tulemusel ka õppelaev või siis vastupidi kalalaevast näiteks sõjalaev. --Hummel15 (arutelu) 28. september 2019, kell 16:00 (EEST)

Jään soovituse juurde tekitada muuseumlaevade loend kategooria abil: on hea, kui neid saab ühest kohast leida. Kuid eelkirjeldatud sobitustest muuseumis kasutamiseks ei tulene sama laadi tunnustega laevatüüp.Ssgreporter (arutelu) 29. september 2019, kell 01:48 (EEST)

Mõtlesin ja kaotasin muuseumlaeva. Kindlasti osa otsarbest on muutunud, kuid ehk tekitaks pisut segadust. Omaette tüübikogu peaks tegelikult olema laevad kas kasutusvaldkonnalt, staatuselt vms, nagu näiteks ajalooline laev, muuseumlaev, väikelaev, laev, ... sõltumata otstarbest. Hetkel ei oska seda koostada. Samas hetkel lisasin huvilaeva, kuna sel konkreetsel otstarbel valmistatakse samuti eriprojektiga või vastava ümberehitusega laevu. Huvilaev ei pruugi olla reisilaev, kuid võib olla ka üle 24 m pikk. Väikelaev ei pruugi olla ühtlasi sama, mis huvilaev. Väikelaevaks on võimalik reklassifitseerida näiteks ka mõni algselt teise kasutusotstarbe ja sellele vastanud konstruktsiooniga laev. --Hummel15 (arutelu) 14. aprill 2020, kell 15:08 (EEST)

Üle 24 m pikkune huvilaev on laevaregistris ja kui sel on üle 12 reisijakoha, siis see on reisilaev. Aga ei huvilaev ega väikelaev pole laevatüübid selle malli mõttes. Ssgreporter (arutelu) 15. aprill 2020, kell 01:14 (EEST)