Maido Ajaots

Maido Ajaots (sündinud 17. septembril 1940 Tallinnas) on eesti insener.

Haridus

Maido Ajaots on õppinud Märjamaa Keskkoolis 1947–1958, TPI mehaanikateaduskonnas masinaehituse tehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal, mehaanikainsener 1958–1963; tehnikateaduste kandidaadi väitekirja kaitses taotlejana lepinguliste uurimistööde materjalide põhjal 1977. aastal TPIs. Täiendusõpe: Budapesti Tehnikaülikool 1966–1967; Leningradi Täppismehaanika ja Optika Instituut, õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise kursused 1974; erialane täiendus Varssavi Tehnikaülikoolis 1980; Dresdeni Tehnikaülikoolis 1985; Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikoolis 1987, 1992; Kieli Tehnikakõrgkoolis 1993. Kuni paarinädalasi õppereise (harilikult ka loengute pidamisi) on olnud Moskva, Leningradi, Viini tehnikaülikoolides (1991, 1998, 2002), Dresdeni Tehnikaülikoolis 1996, Kemptenis 2001, Kielis 2003 jm.

Tehnikateaduste kandidaat (triboloogia erialal TPIs, teema "Isemäärivate miniatuurliugelaagerduste uurimine") 1977; dotsent 1982.

Töökäik

TTÜs 1963–…: masinaelementide kateederi assistent 1963–1967; masinatööstuse automatiseerimise kateedri (a-st 1975 peenmehaanika kateeder) vanemõpetaja 1967–1977, dotsent 1978–1987, kateedri juhataja 1987–1992; kulumise ja dispergeerimisprotsesside labori juhtivteadur (0,5 koormusega) 1988–1990; aparaadiehituse instituudi peenmehaanika professor 1992–2000, direktor 1992–2000; mehhatroonika instituudi peenmehaanika professor ja direktor 2000–2005; peenmehaanika professor, masinaelementide ja peenmehaanika õppetooli juhataja 2005–2009; emeriitprofessor 2009-..

Teadustöö

Aparaatide jt täppistoodete mehaaniliste süsteemide projekteerimine, konstrueerimine, katsetamine ja eksperimentaalne ning teoreetiline uurimine; tribosüsteemid, aparaadidetailid ja -elemendid; üldkonstruktsiooniõpetuse probleemid. Avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni, sealhulgas 18 leiutist. Tema juhendamisel on kaitstud 12 magistri- ja 6 doktoritööd.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus

Teaduslik-tehnilise ühingu laagrite ja hõõrdeaparaatide sektsiooni esimees 1981–92; NSV Liidu delegatsiooni liige 1986, 1989; Üleliidulise Õppemetoodikakoondise liige 1987–1991; aparaadiehituse eriala teaduslik-metoodilise nõukogu (Leningradi Täppismehaanika ja Optika Instituudi juures) liige 1988–1991; TTÜ nõukogu asejuhataja ja juhataja 1999–2000; Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige; Eesti Mehaanikainseneride Liidu liige; ISO Tehnilise Komitee 123 "Liugelaagrid" Tallinnas toimunud istungite korralduskomisjoni liige; Eesti Rahvusliku Mehaanika Komitee liige; mitme teaduskonverentsi rahvusvahelise programmikomitee liige; Masinatööstuse Liidu kutsekomisjoni esimees (kuni käesoleva ajani); Eesti Teadusfondi ekspert, üliõpilaste teadustööde vabariikliku konkursikomisjoni liige (mitu koosseisu).

Tunnustus

• Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi aukiri eduka töö eest ÜTÜ tööde juhendamisel 1971;
• rinnamärgid "NSV Liidu leidur" ja "Leiutistegevuse eesrindlane 1985" 1986;
• NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal 1986;
• Eesti NSV Kõrg- ja Keskhariduse Ministeeriumi aukiri saavutuste eest teaduslikus uurimistöös ja pedagoogilises tegevuses 1987;
• Eesti Haridusministeeriumi aukiri kauaaegse eduka teaduslik-pedagoogilise töö eest 1990;
• Eesti volitatud insener 1998.