Maido Ajaots

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maido Ajaots (sündinud 17. septembril 1940 Tallinnas) on eesti insener.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Maido Ajaots on õppinud Märjamaa Keskkoolis 19471958, TPI mehaanikateaduskonnas masinaehituse tehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal, mehaanikainsener 19581963; tehnikateaduste kandidaadi väitekirja kaitses taotlejana lepinguliste uurimistööde materjalide põhjal 1977. a TPIs.

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Budapesti Tehnikaülikool 19661967; Leningradi Täppismehaanika ja Optika Instituut, õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise kursused 1974; erialane täiendus Varssavi Tehnikaülikoolis 1980; Dresdeni Tehnikaülikoolis 1985; Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikoolis 1987, 1992; Kieli Tehnikakõrgkoolis 1993. Kuni paarinädalasi õppereise (harilikult ka loengute pidamisi) on olnud Moskva, Leningradi, Viini tehnikaülikoolides (1991, 1998, 2002), Dresdeni Tehnikaülikoolis 1996, Kemptenis 2001, Kielis 2003 jm.

Teaduskraad ja kutse[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnikateaduste kandidaat (triboloogia erialal TPIs, teema "Isemäärivate miniatuurliugelaagerduste uurimine") 1977; dotsent 1982.

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

TTÜs 1963–…: masinaelementide kateederi assistent 19631967; masinatööstuse automatiseerimise kateedri (a-st 1975 peenmehaanika kateeder) vanemõpetaja 19671977, dotsent 19781987, kateedri juhataja 19871992; kulumise ja dispergeerimisprotsesside labori juhtivteadur (0,5 koormusega) 19881990; aparaadiehituse instituudi peenmehaanika professor 19922000, direktor 19922000; mehhatroonika instituudi peenmehaanika professor ja direktor 20002005; peenmehaanika professor, masinaelementide ja peenmehaanika õppetooli juhataja 20052009; emeriitprofessor 2009-..

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Aparaatide jt täppistoodete mehaaniliste süsteemide projekteerimine, konstrueerimine, katsetamine ja eksperimentaalne ning teoreetiline uurimine; tribosüsteemid, aparaadidetailid ja -elemendid; üldkonstruktsiooniõpetuse probleemid. Avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni, sealhulgas 18 leiutist. Tema juhendamisel on kaitstud 12 magistri- ja 6 doktoritööd.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduslik-tehnilise ühingu laagrite ja hõõrdeaparaatide sektsiooni esimees 1981–92; NSV Liidu delegatsiooni liige 1986, 1989; Üleliidulise Õppemetoodikakoondise liige 19871991; aparaadiehituse eriala teaduslik-metoodilise nõukogu (Leningradi Täppismehaanika ja Optika Instituudi juures) liige 19881991; TTÜ nõukogu asejuhataja ja juhataja 19992000; Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige; Eesti Mehaanikainseneride Liidu liige; ISO Tehnilise Komitee 123 "Liugelaagrid" Tallinnas toimunud istungite korralduskomisjoni liige; Eesti Rahvusliku Mehaanika Komitee liige; mitme teaduskonverentsi rahvusvahelise programmikomitee liige; Masinatööstuse Liidu kutsekomisjoni esimees (kuni käesoleva ajani); Eesti Teadusfondi ekspert, üliõpilaste teadustööde vabariikliku konkursikomisjoni liige (mitu koosseisu).

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]