Magda Pihla

Allikas: Vikipeedia

Magda Pihla (aastani 1929 Magda Römmer, aastatel 19291953 Magda Pihla, aastatel 19531979 Magda Mikkola, aastast 1979 Magda Easton; 19. jaanuar/1. veebruar 1908 Tallinn31. mai 1989 Toronto) oli eesti kirjanik, pedagoog ja harrastuskunstnik.

Ta sündis Tallinnas Rotermanni Tehaste möldri tütrena. Aastatel 19101915 elas ta koos vanematega Tambovi kubermangus. Ta on õppinud Järvakandi ministeeriumikoolis, Läänemaal Russalu algkoolis ja Harjumaal Nissi algkoolis. Aastatel 19221928 õppis ta Haapsalus Läänemaa Õpetajate Seminaris ja aastatel 19651966 Ontario kunstikolledžis.

Ta töötas aastatel 19281932 Hiiumaal ja aastatel 19401943 Pärnumaal Jõõpres algklasside õpetajana ja aastatel 19431944 Pärnus kooliinternaadi juhatajana.

Ta siirdus aastal 1944 Saksamaale, kus ta oli aastatel 19451950 Hanustetteni eesti algkoolis ja Augsburgi Eesti Gümnaasiumis õpetajaks. Elas aastast 1950 Kanadas, kus töötas mõned aastad eesti täienduskoolis õpetajana, oli laohoidja, kantseleiametnik ja aastast 1966 harrastuskunstnik. Ta oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.

Magda Pihla suri aastal 1989 Torontos.

Ta avaldas aastast 1934 ajakirjanduses artikleid ja lastejutte. Kirjutas muinasjutulise lastenäidendi "Emakese kirjulilleline põll" (1940). Tunnustuse võitis paariaastase tütarlapse elamusi esitav lastejuttude tsükkel "Rõõmuraasuke" (Geislingen 1947, "Ajakiri Naisele" 1944 3–6, läti keeles 1959), järgnesid lasteraamatud "Õnneretsept" (Augsburg 1949), "Rõõmuraasukese kirjad" (Lund, 1952), "Eidetütar, taaditütar", "Küll on hea elada" (mõlemad New York 1961). Tema lastejuttudele on omane südamlik toon, hea keeleoskus ning rahvaluule elementide kasutamine. Rahvapärases keeles kirjutatud novellikogus "Ristunud saatused" (Toronto Orto 1955) käsitleb ta idülliliselt maaelu Eestis ja naiste kohanemisraskusi paguluses. Romaanis "Teed ja käijad" (Lund 1958) kirjeldab ta peategelasest kunstniku ja teiste elu ja sisselülitumist Kanada ühiskonda. Autobiograafilise koega romaanis "Naanu ema tütred" (Lund 1963) loob ta mällujääva pildi Eestist väljarännanud perekonna elust ja saatusest Venemaal.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]