Maffiariik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maffiariik on riik, milles valitsus on seotud organiseeritud kuritegevusega. Sellise riigivalitsemisviisi korral võtavad varimajandusest (mustast turust; illegaalsetest ettevõtmistest) osa valitsusametnikud, politsei ja/või sõjaväelased.

Ameerika Ühendriikide diplomaatide kohaselt mõtles "maffiariigi" termini välja endine KGB agent ja vene dissident Aleksandr Litvinenko, kes mõrvati 2006. aasta novembris Vladimir Putini kriitika eest.[1]

Maffiariigi teke[muuda | muuda lähteteksti]

Patricia Rawlinson eristab kriminaalse ühiskonna tekke protsessis nelja staadiumi. Neist igaühte iseloomustab võimu ja kriminaalide vaheliste vahekordade omalaadne eripära:[2]

Reaktiivne staadium, kui võim ja kuritegevus on vastastikuses aktiivses vastasseisus ja tugev riigivõim ei oma vajadust minna kuritegelike formeeringutega kompromissidele. Siin eristuvad omavahel organiseerimata ja organiseeritud kuritegevus.

Passiivse assimilatsiooni staadium, kui nõrgenevad riiklikud institutsioonid, esmajärjekorras majanduslikud, ja algavad kompromissid organiseeritud kuritegevusega, mis viivad võimusstruktuuridele kasulike varimajanduse institutsioonide tekkele, mõõdukale korruptsioonile ja altkäemaksuvõtmisele. Maffia teke.

Aktiivse assimilatsiooni staadium, kui organiseeritud kuritegevuse formeeringud tungivad võimustruktuuridesse ja tagavad endale võimaluse tegutseda paralleelselt ametliku võimuga. Riik kaotab kontrolli oma varem kurjategijatega korraldatud vastastikuste mõjude protsesside üle. Kurjategijate formeeringud avaldavad äärmiselt olulist mõju ökonoomikale ja poliitikale. Maffia võimuletulek.

Proaktiivne staadium, kui organiseeritud kuritegevus muutub ühiskonnas domineerivaks jõuks, allutades endale nii riiklikud kui ka ühiskondlikud struktuurid. Siin saab eristada maffiariiki ja maffiaühiskonda. Saint-Simone'i ütlust mööda saavad rahvused, nagu üksikud inimesedki, elada kas töötades või varastades.

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Maffia kui selline tekkis Itaalia lõunaosas ja nõnda on seda pikalt seostatud ka Itaaliaga. Samuti on maffia võim Itaalias endiselt väga tugev ning see mõjutab ulatuslikult Itaalia lõunaosa elanike elukorraldust.[3]

Äärmuslik näide röövellikust valitsemisest tulenevast on 2000/2001. aasta talvel toimunu Primorje kraiga, varem ühe Venemaa rikkaima piirkonnaga. Kuberneri juhitud kriminaalide riisumiste tõttu olid elektrikatkestused muutunud selleks ajaks juba tavalisteks. Kuuma vee laialipumpamine katkes ja külmunud veetorud lõhkesid. Kuna krai ja Vladivostok jäid suures ulatuses ilma elektri ja soojuseta, siis häirus igasugune elutegevus. Suleti koolid ja raviasutused. Järsult kasvas suremus.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Luhn, Alec ja Harding, Luke (5. november 2015). "Spain issues arrest warrants for Russian officials close to Putin". The Guardian (inglise). London. Vaadatud 7. juuli 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. Phil Williams, toim (1997). Russian Organized Crime: The New Threat? (inglise). London; Portland: Frank Cass and Co. Lk 28. ISBN 978-0714643120.
  3. Taras, Madis (23. oktoober 2007). "Itaalia maffiast on saanud riigi võimsaim "äriühing"". Delfi Ärileht. Vaadatud 7. juuli 2022.
  4. Satter, David (2006). Pimedus koidikul: Vene kriminaalriigi kujunemine. Varrak. Tallinn. Lk 155.