Maḩmūd Aḩmadīnezhād

Maḩmūd Aḩmadīnezhād (pärsia keeles محمود احمدی نژاد ; sündinud 28. oktoobril 1956) on Iraani poliitik. Ta oli 2005. aasta 3. augustist kuni 2013. aasta 3. augustini Iraani president.

Aḩmadīnezhād on hariduselt insener. Enne presidendiks saamist oli ta 2003–2005 Teherani linnapea.

Maḩmūd Aḩmadīnezhād oli kuues Iraani Islamivabariigi president. Ta sai presidendiks rahvahääletuse teel 2005. aasta 6. augustil pärast 2005. aasta presidendivalimisi. Ta oli pärast 24-aastast vaheaega esimene mittevaimulikust Iraani president. Enne presidendiks saamist oli ta Teherani linnapea ja Ardabīli provintsi kindralkuberner. Iraagi-Iraani sõja ajal teenis ta Islami Revolutsioonilises Kaardiväes. President ei ole Iraanis kõige mõjuvõimsam isik. Selleks on Iraani Ülemjuht ajatolla ‘Alī Khāmene'ī, kelle võimu määratleb Iraani põhiseaduse 113. artikkel. Khāmene'ī on Iraani relvajõudude ülemjuhataja ning talle kuulub lõplik sõna välis- ja sisepoliitikas.

Aḩmadīnezhād oli USA George W. Bushi valitsuse kriitik. Ta toetab tugevaid sidemeid Venemaa, Venezuela, Süüria ja Pärsia lahe riikidega. Ta on öelnud, et Iraani tuumaprogrammi eesmärgid on vaid rahumeelsed, ning keeldunud uraani rikastamist peatamast, hoolimata ÜRO Julgeolekunõukogu vastavatest keeldudest ja resolutsioonidest. Aḩmadīnezhād on väitnud, et sanktsioonid on ebaseaduslikud ja määratud üleolevate jõudude agitatsiooni tulemusena. Lisaks on Aḩmadīnezhād rõhutanud, et Iraan on otsustanud lasta oma tuumaprogrammi jälgida Rahvusvahelisel Aatomiagentuuril, sest nii on õiguslikum kui lasta seda teha ÜRO Julgeolekunõukogu inspektoritel.

Aḩmadīnezhād on kutsunud üles Iisraeli riiki ja selle valitsust laiali saatma, kuna tema arvates pole Iisraeli valitsus legitiimne. Palestiinlased vajavad piirkonnas tugevamat sõnaõigust, sest moodustavad märkimisväärse osa Iisraeli rahvastikust. Lisaks peaks Aḩmadīnezhādi sõnul Iisrael vabu valimisi korraldama. Üks tema enim kriitikat tekitanud väiteid pärineb Iraani ametlikule uudisteagentuurile antud intervjuust, kus Aḩmadīnezhād kutsus üles Iisraeli „kaardi pealt ära pühkima“. Ta on rahvusvaheliselt süüdi mõistetud selle eest, et kirjeldas holokausti müüdina. See viis lõpuks tema süüdistamiseni antisemitismis. Vastuseks süüdistusele on Aḩmadīnezhād vastanud: „Ei, ma ei ole juudivastane, ma austan neid väga.“

Presidendina kehtestas Aḩmadīnezhād bensiini normimisplaani, mille eesmärk oli vähendada fossiilkütuste tarbimist riigis. Lisaks kehtestas ta avalike ja erapangateenuste intressimäärasid.

Päritolu ja elu enne poliitikukarjääri

Aḩmadīnezhādi sünninimi oli Mahmoud Saborjhian. Ta oli sepa poeg ja sündis Garmsari piirkonnas Aradani külas. 1950. aastatel kolis tema perekond parema elujärje otsingul Teherani. Sel perioodil vahetas perekond oma nime Aḩmadīnezhādi vastu.

1976. aastal astus Aḩmadīnezhād Iraani Riiklikku Ülikooli. Ta on väitnud, et saavutas sellel õppeaastal 132. koha 400 000 kandideerija hulgast. Varsti võeti ta vastu Iraani Tehnikaülikooli bakalaureuseõppesse ehitusteaduskonnas. 1986. aastal astus ta magistriõppesse ning 1997. aastal sai inseneriehituses ja linnaplaneerimises doktorikraadi. Samal ajal (1993–1997) oli ta Ardabili provintsi kindralkuberner. Aḩmadīnezhād oli ülikoolis lektor ja ülikooli nõukogu liige kuni 1989. aastani.

Pärast 1979. aastal toimunud islamirevolutsiooni sai Aḩmadīnezhādist Tugevdamisameti rühmajuht. Tugevdamisamet oli organisatsioon, mille eesmärk oli takistada opositsioonilise organisatsiooni Mojahedin-e Khalqi toetajaskonna kasvu. Pärast seda, kui Saddam Hussein ründas Iraani, liitus Aḩmadīnezhād Islami Revolutsioonilise Kaardiväega ning teenis selle luures ja julgeolekuaparaadis. Teisalt on tema nõunik Mojtaba Samareh Hashemi öelnud, et Aḩmadīnezhād "ei ole kunagi olnud ametlik või mitteametlik kaardiväe liige, selle asemel oli ta .. lihtsalt mobiliseerimise käigus kaasa haaratud liige".

Aḩmadīnezhād on abielus. Tal on kaks poega ja üks tütar. Üks tema poegadest õppis Amirkabiri Tehnikaülikoolis (Teherani Polütehnilises Instituudis).

Varasem poliitiline tegevus

Aḩmadīnezhād alustas poliitilist karjääri 1980. aastatel Lääne-Aserbaidžaani Maku ja Khoy piirkonna kubernerina. Seejärel sai temast kaheks aastaks Kurdistani provintsi kindralkuberneri nõunik, mille järel määrati ta 1993. aastal Ardabili provintsi kindralkuberneriks. 1997. aastal kõrvaldas Mohammad Khatami Aḩmadīnezhādi Ardabili kindralkuberneri kohalt ning selle järel naasis ta ülikooli õppejõuks.

2003. aastal määras Teherani linnavolikogu Aḩmadīnezhādi kui Islamistliku Iraani Ehitajate Liidu kandidaadi linnapeaks. Vastaskandidaat oli konservatiivsele Aḩmadīnezhādile alla jäänud 12 protsendiga. Linnapeana tühistas Aḩmadīnezhād paljud uuendused, mille olid varem heaks kiitnud modernistidest ja reformimeelsetest linnapead. Lisaks suurendas ta religiooni tähtsust kultuurikeskuste tegevuses ning laskis ametiasutustesse ja kaubanduskeskustesse rajada meeste ja naiste jaoks erinevad liftid. Samuti käis ta välja idee, mille kohaselt maetaks Iraagi-Iraani sõja ohvrid Teherani suurtele väljakutele. Lisaks pani Aḩmadīnezhād rõhku annetustegevuse suurendamisele. Vaeseid toetati, andes neile näiteks tasuta seepi.

Pärast kahte aastat linnapeaametis esitati Aḩmadīnezhād kandideerima Maailma Linnapea auhinnale. 65 linnapea seast pääses Aḩmadīnezhād 3 tugevaima kandidaadi hulka. 550-st nomineeritud linnapeast 9 olid pärit Aasiast.

Presidendikampaania alguses polnud Aḩmadīnezhād laialdaselt tuntud. Teda tunti eelkõige kui mitme varasema reformi tühistajat. Pärast seda, kui Aḩmadīnezhād valiti presidendiks, astus ta Teherani linnapea kohalt tagasi. Tema tagasiastumispalve võeti vastu 2005. aasta 28. juunil. Aḩmadīnezhād on ka Islami Ühiskonna Inseneride Kesknõukogu liige, kuid tema peamine parteiline toetus pärineb Islamistliku Iraani Ehitajate Liidu partei siseringkonnast.

Presidendivalimiste lisavoorus pälvis Aḩmadīnezhād 62% valijate häältest. Temast sai Iraani kuues president 2005. aasta 6. augustil. Aḩmadīnezhād sai kaks korda rohkem hääli kui eelmine president Akbar Hashemi Rafsanjani. Aḩmadīnezhād võttis presidendiameti volitused ülemjuht ajatolla Khāmene'īlt vastu 2005. aasta 3. augustil. Inauguratsioonitseremoonial suudles ta lojaalsuse märgiks Khāmene'ī kätt. Aḩmadīnezhādi presidendivolitused lõppesid 2009. aasta augustis.

Tuumaprogramm

Aḩmadīnezhād on olnud häälekas Iraani tuumaprogrammi toetaja ning on rõhutanud programmi rahuotstarbelisust. Ta on korduvalt toonitanud, et tuumapommi loomine ei ole tema valitsuse eesmärk. Ta on öelnud, et tuumapoliitika on „ebaseaduslik ja vastuolus meie religiooniga“. 2006. aasta jaanuaris Teheranis toimunud konverentsil mainis ta, et riik, millel on „kultuur, loogika ja tsivilisatsioon“, ei vaja tuumarelvi. Sihipäraselt tuumarelvi loovad maad soovivad Aḩmadīnezhādi väitel lahendada kõik küsimused jõumeetoditega. Ühes 2008. aastal antud intervjuus täpsustas ta oma seisukohta veelgi, öeldes, et riigid, kes tuumarelva soovivad, on poliitiliselt mahajäänud. Tuumariigid, mis oma relvi arendavad, on aga „veel rohkem mahajäänud“.

2006. aasta aprillis teatas Aḩmadīnezhād, et Iraan on edukalt rikastanud uraani astmeni, mis on sobiv tuumaahela loomiseks. Kõnes üliõpilastele ja akadeemikutele Mashhadi linnas väitis ta, et Iraani seisukord on muutunud kapitaalselt, kuna Iraan on saanud tuumajõuga riigiks ning suhtleb nüüdsest teiste riikidega sellelt astmelt. 13. aprillil 2006. aastal ütles Aḩmadīnezhād Iraani uudisteagentuurile (IRNA-le), et mittesõjaotstarbeline Iraani tuumaprogramm ei kujuta endast ohtu ühelegi riigile, kuna „me tahame rahu ja stabiilsust ja me ei põhjusta ebaõiglust kellelegi ning samal ajal ei alistu me ka kellegi ebaõiglusele“.

Iraani presidendi kantselei ei vastuta tuumajaama-alase poliitika üle. Seda koordineerib hoopis Riikliku Ülemjulgeolekunõukogu. Nõukogus on 2 liiget, kelle on ametisse nimetanud Ülemjuht, lisaks sõjaväeametnikud ning seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu esindajad valitsusest. Nõukogu allub Ülemjuht ajatolla Khāmene'īle, kes käskis 2005. aastal tuumarelvad keelustada.

Ehkki tavaliselt Khāmene'ī hoidub avalikkuse ees rääkimast, siis sellegipoolest on ta tugevalt kritiseerinud Aḩmadīnezhādi seisukohti tuumaenergia vallas. Aḩmadīnezhād lubas 2008. aasta 23. veebruaril, et ükski riik ei saa takistada Iraanil arendamast rahumeelset tuumaprogrammi, ja lisas, et mõned riigid on tuumatehnoloogia monopoliseerinud. Aḩmadīnezhād teatas, et on kindlaks tehtud vähemalt 16 võimalust, kuidas rahumeelset tuumaprogrammi arendada.

Suhted Ameerika Ühendriikidega

Aḩmadīnezhādi presidentuuri jooksul elavnesid Iraani ja USA suhted. Iraan ja USA olid 1980. aastal diplomaatilised suhted külmutanud ning neil ei olnud otsest diplomaatilist kontakti kuni 2007. aasta maini.

USA on väljendanud toetust nii Palestiina riigile kui ka Iisraelile. Iraani president Mahmoud Aḩmadīnezhād on vastulausena öelnud, et Iisrael tuleks üldse transportida Euroopasse. USA on saatnud Iraanile selge signaali, et niisugune seisukoht võib viia USA juhitud rünnakuni Iraani tuumaprogrammiga seotud hoonete vastu. Kuigi Iraan on eitanud osalust Iraagi sõjas, on president Bush selgelt hoiatanud, et USA võib Iraani vastu alustada sõjalist agressiooni. Bushi administratsioon peab Iraani üheks peamiseks rahvusvahelise terrorismi toetajaks. Iraan on kuulunud USA terrorismi toetavate riikide nimekirja alates 1984. aastast.

8. mail 2008. aastal saatis Aḩmadīnezhād isikliku kirja president Bushile, kutsudes teda üles „uutele ideedele”, et lahendada Iraani tuumaprogrammi tupikküsimust. USA riigisekretär Condoleezza Rice ja rahvusliku julgeoleku nõunik Stephen Hadly pidasid kirja poliitiliseks vembuks ja rahva tähelepanu tõmbajaks, mis ei puudutanud üldse USA muresid seoses Iraani tuumaprogrammiga. Mõni päev hiljem ütles Aḩmadīnezhād ühel kohtumisel Jakartas, et „see kiri oli üleskutse monoteismile ja õiglusele, mis on iseloomulikud mõlemale jumalikule prohvetile“.

Aḩmadīnezhād kutsus president George W. Bushi ÜRO Üldassamblees debatile, mis pidi aset leidma 2006. aasta 19. septembril. Debatt pidi sisaldama arutelu Iraani õiguse üle rikastada uraani. Valge Maja pressiesindaja Tony Snow lükkas kutse resoluutselt tagasi.

2006. aasta novembris kirjutas Aḩmadīnezhād avatud kirja Ameerika rahvale, milles väljendas enda ärevust ja muret. Ta rõhutas, et on kiirelt vaja arendada dialoogi USA ja Iraani vahel, kuna USA administratsiooni tegevused Lähis-Idas on muret tekitavad ning USA varjab tõde tegeliku olukorra kohta.

2008. aasta oktoobris väljendas president Aḩmadīnezhād rahulolu 2008. aasta majandussurutise üle. Ta kutsus kriisi pilkavalt liberalismi kokkukukkumiseks. Aḩmadīnezhād lisas, et läänt on juhitud "surnud punkti" ning et Iraan on uhke, et „on suutnud lõpu teha liberaalsele majandusele“. Aḩmadīnezhād ütles 2008. aasta septembris ÜRO Üldassambleele peetud kõnes, et Ameerika impeerium on varsti kokku kukkumas. „Ameerika impeerium .. on jõudmas oma teelahkme lõpuni ning selle riigi järgmised valitsejad peavad piirama enda segamist maailma asjadesse ning jääma vaid enda riigi piiresse,“ lisas president Aḩmadīnezhād.

Välislingid

Iraani president esines Briti teles jõulutervitusega Delfi, 25. detsember 2008
Ahmadinejad kutsub suurriike «viisakusele» Postimees, 5. veebruar 2009

Eelnev Moḩammad Hasan Malekmadani	Teherani linnapea 20. juuni 2003 – 3. august 2005	Järgnev Moḩammad Bagher Ghalibaf
Eelnev Moḩammad Khātamī	Iraani president 3. august 2005 – 3. august 2013	Järgnev Ḩasan Rūḩānī