Märgivahetus
.jpg)
Märgivahetus (ingl. rebadging või badge engineering) on autotööstuses müügistrateegia, mille käigus annab autotootja olemasolevale automudelile uue mudelinime automargi all, mis on paremini tuntud või soosib mõnda konkreetset turusegmenti. Selle abil võib autotootja aidata kaasa mudeli müügile ning vältida uue automudeli projekteerimist ja tootmist juhul, kui see oleks liiga kallis või riskantne. Samuti võib ainuüksi mark aidata müügile kaasa tänu brändilojaalsusele või automargi üldlevinud tuntusele.[1][2][3]
Lisaks nimele muudetakse mõnel puhul ka esitulede, tagatulede, armatuurlaua elementide või isegi auto kere väljanägemist, harva ka mootorit või jõuülekannet. Märgivahetuse eesmärk on "hajutada uute mudelite üüratud arenduskulud võimalikult paljude autode vahel".[4] Üks näide on General Motorsi Chevrolet Camaro ümbernimetamine Pontiac Firebirdiks, millest sai edukas mudel 1960.–2000. aastateni.[5]
Enamasti on tarbijad huvitatud iga brändi "stiili ja sõiduomaduste unikaalsetest elementidest".[4] Teatud autosid poleks võimalik turustada ilma märgivahetusest tulenevate kulukokkuhoiuta ning autotootjad võivad seeläbi arendada "erinevaid mudeleid, mis kõik kannaksid erinevaid märke, kõik sama platvormi põhjal".[6]
Kuigi platvormi jagamine võib hõlmata margi ja mudelinime vahetamist, võivad autotootjad seda ka laiemalt kasutada. Näiteks on Volkswagen loonud autoosade modulaarse platvormi MQB, mille MQB A2 versioonil põhinevad näiteks Škoda Kodiaq, Audi Q3, Seat Tarraco ja Volkswagen Tiguan.[2][7] Lisaks võib üks ja sama platvorm olla aluseks nii sedaanile, luukpärale kui ka universaalile.[viide?]
Märgivahetust kohtab ka tarbesõidukite puhul, näiteks populaarset Fiat Ducato kaubikut müüakse Euroopa turul ka Peugeot Boxeri, Citroën Jumperi, Opel Movano ja Toyota ProAce Maxi ning Põhja-Ameerika turul ka Ram Promasteri nime all.[8]
Märgivahetust võib võrrelda tähistamata toodete müügiga elektroonika valdkonnas. Mõnes riigis (näiteks Jaapanis) kasutatakse märgivahetuse puhul lühendit OEM (Original Equipment Manufacturer).[9][10][11] Inglise keeles viitab irooniline nimetus badge engineering inseneritööle, mis hõlmab ühe märgi teise vastu vahetamist.[5][12]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Chambers, Cliff (4. november 2011). "What is badge engineering?". motoring.com.au (Austraalia inglise). Vaadatud 6. aprillil 2015.
- ↑ 2,0 2,1 "Badge engineering: mis see täpselt on? Vastust teavad Škoda Kodiaq ja Seat Tarraco". Accelerista. 24. oktoober 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
- ↑ Tampere, Ylle (4. jaanuar 2019). "Seat Tarraco Pesakonna noorim, ent stiilseim võsu". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 Duff, Craig (28. oktoober 2016). "Badge engineering and shared platforms explained" (inglise). CarsGuide. Vaadatud 6. detsembril 2020.
- ↑ 5,0 5,1 Orlove, Raphael (5. märts 2014). "The Ten Best Examples of Badge Engineering" (inglise). Jalopnik. Vaadatud 6. detsembril 2020.
- ↑ Hagon, Toby (23. juuli 2020). "Keeping it in the family: why car makers share platforms with rivals" (Austraalia inglise). News.com.au. Vaadatud 6. detsembril 2020.
- ↑ Cunningham, Wayne (2. veebruar 2012). "New platform brings Volkswagen and Audi models closer". CNET (inglise). Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
- ↑ Ots, Elmar (19. detsember 2023). "Oma versiooni tuntud kaubikust saab lõpuks ka Toyota".
- ↑ "Maruti adds Toyota Glanza sales in their report as sales to other OEM". RushLane (inglise). 1. mai 2019. Vaadatud 6. detsembril 2020.
- ↑ "Toyota to build Suzuki-badged RAV4 and Corolla wagon for Europe". International Fleet World (Briti inglise). 20. märts 2019. Vaadatud 6. detsembril 2020.
- ↑ "Next Mitsubishi Flagship Could Be Rebadged Infiniti M--In Japan, At Least". Motor Authority (inglise). Vaadatud 6. detsembril 2020.
- ↑ Martin, Murilee. "Badge Engineering". The Truth About Cars. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2021. Vaadatud 6. aprillil 2015.