Luodis
| Luodis | |
|---|---|
 Luodis | |
| Valgla maad | Leedu |
| Sissevool | Šventoji jõgi |
| Väljavool | Šventoji jõgi |
| Pindala | 12,983 km² |
| Pikkus | 6,32 km |
| Laius | 4,73 km |
| Keskmine sügavus | 6,7 m |
| Suurim sügavus | 18,4 m |
| Koordinaadid | 55° 35′ 0″ N, 26° 12′ 46″ E |
  | |
Luodis on järv Leedus Zarasai rajoonis. Järv asub Visaginasest 12 kilomeetrit läänes ja kuulub Nemunase vesikonda. Luodis on pindalalt Leedu kuues järv. Luodis piirneb idakaldal Ignalina rajooniga.
Järv on loode-edelasihiline. Järve kaldad on looklevad, arvukate lahtedega. Lõunaosas asuvad Raudonasis tiltelise, Kanapinio ja Juodoji lahed, põhjas Dumblynė laht. Kagupoolne pikk ja kitsas abajas kannab Plavėjai või Kopta lahe nime. Järve kaldad on enamasti kõrged ja järsud, lahtede kohal kohati ka madalad ning soostunud. Luodis asub jääajal jää sulamisel tekkinud lohus.
Kaldajoone pikkus on 33,43 kilomeetrit. Järves on kuus saart. Suurim neist on Juodasis Astravase saar ehk Krutamoja saar pindalaga 10 hektarit. Arvatakse, et see oli varem asustatud. Teine suurem saar on Sadausko saar pindalaga 7,86 ha. Väiksemad saared on Pilelė (0,2 ha), Kanapinė (0,05 ha) ja kaks nimetut saart (0,19 ha ning 0,15 ha), saarte kogupindala on 18,45 ha. Saarte ümbruses on järv suhteliselt madal, mujal sügavam. Järve põhja katavad sapropeel ja lubjarikas muda, lahtedes ka lubjakivi. Luodis jääb Gražutė regionaalparki.
Järvest voolab läbi Šventoji jõgi, sinna suubub veel 20 oja. Kaladest elavad järves latikas ja haug, kaldavööndis ka särg ja roosärg. Viimased kaks kolmest meetrist sügavamale ei lähe ja hoiduvad kaldavööndi taimestiku varju. Kaldavööndis kasvavad kaislad ja pilliroog, lahkedes ka vesiroosid. Kagupoolses abajas moodustavad veetaimestiku mändvetikad ja vesikatk.[1] Luodisest läänes asub Salakase alev, küladest asuvad järve kaldal Sabalunkos, Luodžiai, Luodkos, Paluodė, Plavėjai, Žagarinė, Marceliškis ja Dumblynė. Luodise kaldal asub kolm turismitalu.
Kazimieras Būga arvates tuleneb järve nime seeli keelest. Aleksandras Vanagas seevastu peab tõenäolisemaks nime soome-ugri päritolu (näiteks liivi keele sõnast luod, mis tähendab loodesuunda).[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Luodis |