Salakas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Salakas

leedu Salakas
poola Sołoki


Elanikke: 519 (2011)[1]

Koordinaadid: 55° 35′ N, 26° 8′ E
Salakas (Leedu)
Salakas

Salakas on alev Leedus Zarasai rajoonis, Salakase valla halduskeskus. Alev asub Luodise läänekaldal.

Salakases on põhikool, postkontor, seltsimaja ja raamatukogu, seal tegutseb Zarasai kunstikooli filiaal. Alevis on kruusakarjäär. Vaatamisväärsusteks on aastail 1906–1911 ehitatud katoliku kirik, aastal 1930 rajatud katoliku kabel ja Napoleoni kivi, Gražutė regionaalpargi külastuskeskuse juures tegutseb ka koduloomuuseum.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1 083 (1886)
  • 2 380 (1900)
  • 2 487 (1902)
  • 1 918 (1923)
  • 750 (1959)
  • 595 (1970)
  • 611 (1979)
  • 680 (1982)
  • 679 (1986)
  • 705 (1989)
  • 604 (2001)
  • 519 (2011)

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Alevile on tõenäoliselt nime andnud endine Salakase järv. Selle variandi üks versioon tuletab asula nime sellest, et see asus algselt saarel, nii kutsuti sealseid asukaid saarlasteks (salokais), Kohaliku loo kohaselt elasid varem järve kaldal metsas pistrikud ja asula kandis varem nime Sakalai.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alevi juures asuvad IX–XIII sajandil kasutusl olnud Salakase muinaskalmed.

Legendi kohaselt rajas alevi vürst Utenis. Kirjalikes allikates on Salakast esmakordselt mainitud aastal 1387. Vanasti asus seal Leedu valitsejate jahipidamisala. Aastal 1387 andis Jogaila Salakase Vilniuse piiskoppide käsutusse.[2] XV-XVI sajandil kuulus alev Tauragnai linnuse lossipiirkonda.

Aastal 1496 ehitati Salakasesse esimene kirik ja moodustati kihelkond. Aastaks 1552 oli asulast saanud alev. Põhjasõja ajal põles see maha. Aastal 1720 avati Salakases klooster, mis aga novembriülestõusu järel aastal 1832 suleti. Aastal 1781 oli Salakases neljaklassiline kool.

XIX sajandil peatusid Salakases küll prantsuse väed, kuid mitte Napoleon I, kuigi kohalikud legendid seostavad teda metsas asuva kiviga. Toona rajati sinna ka magasiait. Tsaariajal oli Salakase venekeelne nimekuju Солоки.[3]

Augustis 1941 hukkasid saksa okupatsiooniväed Sungardai küla lähistel metsas ligi 150 Salakase juuti.[4] Nõukogude perioodil oli Salakas kohaliku kolhoosi keskasulaks. Aastal 1970 kaotas Salakas alevi staatuse, ent see taastati aastal 2005.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 2011 m. surašymas
  2. Biskupstwo wileńskie od jego założenia aż do dni obecnych, zawierające dzieje i prace biskupów i duchowieństwa djecezji wileńskiej, oraz wykaz kościołów, klasztorów, szkół i zakładów dobroczynnych i społecznych. Jan Kurczewski, Wilno 1912, lk. 106.
  3. Солоки. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 30А (60) : Слюз — София Палеолог. С.-Петербургъ, 1900., 805 lk.
  4. Holocaust atlas of Lithuania

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]