Luganski oblast
| Luganski oblast |
| ukraina Луганська область (Luganska oblast) |
| vene Луганская область (Luganskaja oblast) |
 Luganski oblasti vapp |
 Luganski oblasti lipp |
| Pindala: 26 684 km² |
Elanikke: 2 205 400 (1.01.2016) 
|
| Rahvastikutihedus: 82,6 in/km² |
| Keskus: Lugansk (de jure) Sjevjerodonetsk (de facto) |
| Ametlikud keeled: ukraina ja vene |
Luganski oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina idaosas.
Oblast moodustati 1938. aastal, kui tema ala eraldati vanast Donetski oblastist. Kuni 1958. aastani ja aastail 1970–1990 kandis ta nime Vorošilovgradi oblast.
2014. aasta kevadest alates on oblasti lõunaosa Venemaa toetatud mässuliste valduses, kes on oblasti piires välja kuulutanud tunnustamata Luganski Rahvavabariigi. Oblasti valitsusasutused on ajutiselt viidud Luganskist Sjevjerodonetskisse.
Sisukord
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Oblasti pinnamood on valdavalt tasandikuline. Lõunas ulatub Donetski kõrgustik 367 meetrini. Kliima on mõõdukalt mandriline. Jaanuari keskmine temperatuur jääb –6...–8 °C ja juuli oma 21...23 °C vahele, sademeid on kuni 450 mm aastas. Luganski oblast asub stepi levialal.
Peamiseks maavaraks on kivisüsi.
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Tegemist on olulise rasketööstuspiirkonnaga, kus juhtivateks majandusharudeks söetööstus, metallurgia, masinaehitus (transpordi- ja kaevandusmasinaehitus, metallurgia ja keemiatööstuse sisseseade), keemiatööstus, naftakeemia.
Transport[muuda | muuda lähteteksti]
Oblasti ala läbivad mitmed olulised magistraalid: Harkivit Volgogradiga ühendavad raud- ja maantee, maantee Moskvast Rostovisse Doni ääres.
Luganski oblasti kaudu tuleb Ukrainasse torujuhtmeid pidi maagaas Stavropolist ja Orenburgist, nafta Volga-äärsetest piirkondadest ning Põhja-Kaukaasiast.
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Oblast jaguneb halduslikult 18 rajooniks ja 14 oblastilise alluvusega linnaks.
Rajoonid[muuda | muuda lähteteksti]
- Antratsõti rajoon
- Bilokurakõne rajoon
- Bilovodski rajoon
- Dovžanski rajoon
- Krasnodoni rajoon
- Kreminna rajoon
- Lutugõne rajoon
- Markivka rajoon
- Milove rajoon
- Novoaidari rajoon
- Novopskovi rajoon
- Perevalski rajoon
- Popasna rajoon
- Slovjanoserbski rajoon
- Stanõtsja Luganska rajoon
- Starobilski rajoon
- Svatove rajoon
- Trojitske rajoon
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Peamiselt kaevanduslinnade rohkuse tõttu ulatub linnarahvastiku osakaal oblastis üle 85%.
Suuremad linnad:
- Lugansk 445 900 elanikku (2004)
- Sjevjerodonetsk 111 900
- Altševsk 112 100
- Lõssõtšansk 110 500
- Krasnõi Lutš 87 300
- Stahhanov 80 900
- Dovžansk 67 900
- Antratsõt 60 300
- Rubižne 60 200
- Brjanka 51 400
- Rovenki 51 300
- Krasnodon 49 400
Rahvuslik koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Oblasti elanikest on ukrainlasi 58%, venelasi 39% ning valgevenelasi 2%. Neile järgnevad arvukuselt tatarlased ja armeenlased.
2001. aasta rahvaloenduse andmetel pidas Luganski oblasti elanikest emakeeleks vene keelt 68,84% ja ukraina keelt 30,01%.[1]
Vene keelel on oblastis regionaalse keele staatus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Lugansk News Today. Recent events and news from Lugansk. Oblasti administratsiooni veebileht (inglise keeles)
- 11. oktoober 2014. Ukrajinska Pravda. На Луганщине стреляют. Жертвы - среди военных и мирных жителей (vene keeles)
- 15. oktoober 2014. Infovastupanu. В Луганской области появилась "Казацкая народная республика" - ИС (vene keeles)
- 16. oktoober 2014. Liga Novosti. Автодорога Бахмутовка-Луганск закрыта из-за боевых действий - ОГА (vene keeles)
- 16. oktoober 2014. Liga Novosti. Порошенко подписал закон об особом статусе Донбасса (vene keeles)
