Oredeži jõgi

Oredeži jõgi
	Oredeži jõgi Siverskaja jaama lähedal Oredeži jõgi Siverskaja jaama lähedal
Lähe	Isuri kõrgustik 59° 25′ 26″ N, 29° 47′ 6″ E
Suubub	Lauga jõkke 58° 48′ 42″ N, 29° 58′ 37″ E
Valgla maad	Venemaa
Valgla pindala	3220 km²
Pikkus	192 km
Vooluhulk	20 m³/s

Oredež (vene keeles Оредеж) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis.

Jõe pikkus on 192 km, valgla pindala 3220 km², vooluhulk suudmes 20 m³/s, keskmine jõesängi laius on 25–30 m ja keskmine sügavus 1,5–2,0 m. Jõe voolukiirus on keskmiselt 0,1 m/s. Vee maksimaalne kuu keskmine temperatuur ei ületa Võritsas tehtud pikaajaliste vaatluste tulemusena +19,1 °C. Jõe läbipaistvus on ülemjooksul üle 3,5 meetri ehk kõige sügavamateski kohtades põhjani.

Oredež algab Isuri kõrgustiku kagunõlvalt. Ülemjooksul voolab Oredež itta ja läbib Siverski. Seejärel pöördub jõgi Võritsas lõunasse ja Jam-Tjossovos läände, voolab läbi Torkovitši ja Oredeži ning suubub Luuga ja Tolmatšovo vahel paremalt Lauga jõkke. Oredeži suurimad lisajõed on Suida, Kremenka ja Tessova.

Daimištšes ja sealt allavoolu paljanduvad Oredeži kaldail punased devoni liivakivid, mis on Oredeži nii-öelda visiitkaardiks ja on näha jõe ääres paljudes kohtades. Seal lookleb jõgi sügavas orus. Faarvaater läheb kord ühe, siis teise kalda lähedale. Tavaliselt on üks kallastest järsk ja teine lauge. Liivakividest on leitud rüükalade ja teiste elukate kivistisi. Liivakivide kaitseks on loodud 1540 km² suurune Ülem-Oredeži kaitseala (loodus- ja ajaloopargi nime all).

Keskjooksul on üldiselt jõe mõlemad kaldad madalad. Alamjooksul voolab Oredež ürgorus, kuhu on moodustunud rida järvetaolisi laiendusi.

Jõe veetaset ülemjooksul reguleerivad karst ja endiste hüdroelektrijaamade paisud. Alamjooksul on jõgi laevatatav.

Nagu ülejäänudki selle kandi jõed, jäätub Oredež ajavahemikul novembri lõpust jaanuari alguseni ja vabaneb jääkattest aprillis.

Oredeži mainiti esimest korda 1240 Novgorodi ja Liivi ordu konflikti ajal. Sel ajal elasid jõe kaldail kõikjal soomeugrilased. Jõe nime päritolu on selgusetu.

Keskajal lülitus Oredež veeteede süsteemi. Alates 18. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni parvetati mööda jõge metsa.

1948 rajati jõe ülemjooksule hulk väikesi hüdroelektrijaamu: esialgu 4, hiljem veel 2. Hüdroelektrijaamade kaskaadi peajaam asus Siverskis. 1973 kõik 6 jaama demonteeriti.

Ülemjooksul on jõe vesi ebatavaliselt külm ja kare. Tšikino järvest allpool muutub vesi soojemaks ja pehmemaks. Jõevesi on kergelt radioaktiivne, kuid raviomadustega. Keemiliselt koostiselt kuulub see hüdrokarbonaatsesse klassi kaltsiumi rühma. Vesi on nõrgalt aluseline, sisaldab mineraale 180–280 mg/l. Sellepärast asub Oredeži kaldal hulgaliselt laste sanatooriume ja puhkekeskusi.